Inventuur
2024. aastal moodustas hoonete sektor 3,24% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest (koos LULUCF sektoriga) ehk 0,39 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 2023. aastaga suurenes sektori heide 3,25%. Samas on heide 1990. aastaga võrreldes vähenenud 68,84%.
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogus vähenes pärast 1991. aastat tunduvalt, sest pärast Eesti iseseisvumise taastamist kasvasid kütusehinnad kiiresti ja probleeme oli ka kütusega varustamisega. Kõige madalam heitkogus oli 1992. aastal, kuid alates sellest ajast on heitkogused kasvanud stabiilselt, jõudes 2007. aastaks taas 1990. aasta tasemele. Majanduslangus 2009. aastal tõi kaasa transpordimahtude ja seeläbi ka heitkoguste 7% languse võrreldes eelneva aastaga. 2010. aastal hakkas transpordisektori heitkogus kasvama, sest majandus hakkas pärast surutist taastuma.
KHG heitkogused vähenesid 2020. aastal kõigis transpordi alasektorites COVID-19 pandeemiast tingitud sisemiste liikumispiirangute tõttu. 2024. aastal tõusid heitkogused võrreldes 2023. aastaga ligi 1,3%. Peamine osa transpordisektori heitkogusest tuleb maanteetranspordist, moodustades 2024. aastal ligi 95% sektori heitkogustest. Maanteetranspordi kõige olulisemaks osas on sõiduautod, mille heide moodustab ca 54% kogu transpordisektori heitest. Sõidukite säästlikumaks muutumine ei ole üles kaalunud suurenevat kilometraaži, mistõttu ei vähene ka heitkogused. 2024. aastal vähenes sõiduautode summaarne läbisõit ca 1,6%. Statistikaameti andmete kohaselt tehakse endiselt palju sõite linnas autoga ka vahemaadel, mida oleks ajaliselt konkurentsivõimeline teha ka muud moodi (s.o kuni 5 km).
2024. aastal suurenes vedelate biokütuste kasutamine eelneva aastaga võrreldes 23,17%. Samal ajal jätkus biometaani tarbimise kasv, mis suurenes aastases võrdluses 56,26%. Elektriautode energiakasutus ei kajastu maanteetranspordi heitena, sest elektri tootmisel tekkiv heide arvestatakse energiatootmise sektoris.
Raudtee transpordi heide on viimased aastad püsinud üsna stabiilne. Võrreldes 10 ja rohkem aasta taguse ajaga on heide oluliselt väiksem, kuna raudteel veetavate kaupade mahud on oluliselt langenud.
Mootorsõidukite kliima- ja külmutussüsteemide fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside heitkogus moodustab antud kategoorias kokku 2,2%. Autode kliimaseadmetes on mindud valdavas osas üle varasemast väiksema globaalse soojenemise potentsiaaliga F-gaasi peale, mis on endaga kaasa toonud heitkoguste vähenemist. 2024. aasta heitkogus oli 5,6% väiksem kui 2023. aastal.
Nii riigisisese laevanduse kui ka lennunduse heitkogused on läbi aegrea püsinud madalal tasemel koos väikeste kõikumistega.
Transpordisektori KHG heitkoguste hinnangute tegemiseks vajalike algandmete allikateks on Statistikaameti koostatavad Joint Questionnaire’id (energiabilanss) ja andmebaas ning Keskkonnaagentuuri (KAUR) koostatud riigisisese lennunduse ja maanteetranspordi kütusetarbimise andmed koos CH4 ja N2O heitkoguste hinnangutega, mis põhinevad COPERT 5 mudelil. Külmikautode ja -haagiste ning erinevate transpordivahendite arvud saadakse Transpordiametist. Laevade külmutus- ja kliimaseadmete andmed küsitakse VV määruse nr 143 aruandlusvormi alusel laevafirmadelt (reederitelt). Kasutatud asfaldi kogused saadakse Eesti Taristuehituse Liidult.
Prognoos
Prognoosi järgi on aastaks 2050 transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogused ligikaudu 66,6% väiksemad võrreldes aastaga 1990 ning 66,3% väiksemad võrreldes aastaga 2023.
Transpordisektoris prognoositakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid kütusekulu, sõidukite energiatõhususe ning liikumisviiside muutuste analüüsi kaudu, mis tulenevad rakendatud meetmetest. Transpordisektori prognooside koostamisel kasutatakse peamiste eeldustena sõiduautode arvu, läbisõite ja kütusekulu efektiivsust.
Transpordisektori heitkogused tulenevad peamiselt maanteetranspordist. Seetõttu on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel maanteetranspordi alamkategoorias suurim mõju transpordisektori heitkoguse vähenemisele. Selles alamkategoorias prognoositakse transpordisektori suurimat heitkoguste vähenemist, peamiselt elektrisõidukite kasutuselevõtu tõttu.
Transpordisektori meetmed, millel on suurim mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele on seotud biokütuste (sh elektri) osakaalu suurendamisega nii era- kui ka ühistranspordis, ühistranspordi väljumiste arvu suurendamisega ja liikumisviiside muutmise soodustamisega (nt auto asemel ühistranspordi või muude liikumisviiside kasutamine).
Vastavusskeem IPCC juhiste järgi kasutatavate ja Eesti poliitikakujundamises kasutatavate kasvuhoonegaaside kategooriate vahel: Sektorite jaotus.jpg