Valminud on sookliima aastaraamat 2025. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.

Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.

Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.

Pinnaveele avalduvate inimtekkeliste koormuste analüüs on veeseaduse alusel koostatav kohustuslik alusuuring, mis on veemajanduskavade ajakohastamise lähtealuseks.

Analüüs annab ülevaate Eesti veekasutuse liikidest, nendega seotud kuludest ja tasudest ning veeteenuste majanduslikust mõjust, et toetada säästliku ja kulutõhusa veemajanduse planeerimist.

Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.

Veemajanduskavade alusuuringute 2028-2033 kokkuvõte annab ülevaate Eesti veemajanduse peamistest probleemidest ja alustest, millele tuginedes koostatakse järgmise perioodi veemajanduskavad (2028–2033). Selle eesmärk on mõista, mis mõjutab Eesti veekogude seisundit, kus on andmelüngad, ning mis vajab kiiret sekkumist.

2026. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2025. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Käesolevas Eesti Geoloogiateenistuse uuringus analüüsitakse reostusallikate mõju Eesti põhjaveekogumite keemilisele ja koguselisele seisundile. Uuringu eesmärk on anda teaduspõhist teavet veemajanduse otsuste tegemiseks, keskendudes põhjavee kaitsele ja säästvale kasutamisele.

Aruanne annab ajakohastatud ülevaate Eesti põhjaveekogumite hüdrogeoloogilistest ja hüdrokeemilistest tunnustest, toetades 2027–2032 veemajanduskavade koostamist.