Aruanne „Põhjaveekogumite kontseptuaalsed mudelid 2025“ annab ajakohastatud ülevaate Eesti põhjaveekogumite hüdrogeoloogilistest ja hüdrokeemilistest tunnustest, toetades 2027–2032 veemajanduskavade koostamist. Uuring tugineb Euroopa veepoliitika raamdirektiivi ja põhjaveedirektiivi ühise rakendusstrateegia juhistele ning Eesti veemajanduskavade aluseks olevale vesikonna iseloomustuse dokumentatsioonile. Aruanne käsitleb 31 põhjaveekogumi geoloogilist ehitust, põhjavee liikumise ja toitumise protsesse, keemilise koostise kujunemist ning looduslikke ja inimtekkelisi mõjusid vee kvaliteedile.
Kontseptuaalsed mudelid, mis eelnevalt koostati 2012. aastal (Perens jt., 2012) ja 2019. aastal (Marandi jt., 2019), on käesolevas töös täiendatud uute andmete ja riskiteguritega. Mudelites käsitletakse põhjaveekogumite jagunemist avatud ja isoleeritud veekihtideks, arvestades nende kaitstust, veevahetuse kiirust ja haavatavust reostusele. Eraldi hinnatakse põllumajandusliku, tööstusliku, transpordiga seotud ja linnastumise mõjusid põhjavee seisundile ning esitatakse vastavad riskihinnangud. Uuring tuvastas 16 ohustatud põhjaveekogumit, mille puhul on vajalikud täiendavad kaitsemeetmed, veevõtu reguleerimine ja seirevõrgu kaasajastamine.
Lisaks kajastab aruanne piiriüleste põhjaveekogumite hindamise tulemusi koostööprojektide WaterAct ja EU-Waterres raames. Ühtlustatud seirevõrgustiku ja metoodikate abil on välja töötatud integreeritud käsitlus piiriüleste põhjaveeressursside seiramiseks ning hallatavate alade seisundi koordineeritud jälgimiseks.
Aruanne on mõeldud praktiliseks tööriistaks nii veemajanduskavade koostajatele, haldus- ja järelevalveasutustele, teadlastele, veekasutajatele kui ka laiemale avalikkusele, võimaldades teha teaduspõhiseid otsuseid Eesti põhjaveevarude jätkusuutliku kasutamise ja kaitse tagamisel.
Märksõnad: põhjaveekogumid, mudelid, seirepunktid, seirekava, veemajanduskava, pinnavesi, põhjavesi