Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine, mille hulka kuulub ka säästlike energiatarbimise võimaluste loomine.
Käesolev töö annab ülevaate 2019 a. aasta jooksul teostatud töödest.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Töö eesmärgiks oli kaardistada Räpu jõe valgalal põllumajandusalane tegevus ning anda hinnang veekogu mõjutavale põllumajanduskoormusele. Samuti tuli koostada konkreetsed ja praktikas reaalselt rakendatavad leevendusmeetmed Räpu jõe valgalal põllumajandusliku hajukoormuse mõju vähendamiseks.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks
Avaandmete allalaadijast saab otsida, filtreerida, eelvaadata ja alla tõmmata Keskkonna ja ilma valdkonna andmeteenuste keskkonna API-de andmeid CSV formaadis ja genereerida URL-e masin-masin liidese jaoks
Töö eesmärgiks oli vastavalt lähteülesandele kaardistada Keila jõe ning selle lisajõgede ja alates 8 km2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgaladel olevate reostus allikate koormuse mõju Keila jõe valgalal. Tegemist on pilootprojektiga, mille tulemusena valmivat koormuse hindamise metoodikat on kavas kasutada ka ülejäänud mitteheas seisundis olevate veekogude valgaladel tekkiva...
Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2013 kuni 01.10.2014 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Saadud informatsioon koondati tabelisse (Lisad 1.4 ja 1.5). Informatsiooni kogumiseks kasutati Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) toetuste andmebaasi, Põllumajandusregistrite Keskuse (PRIA) toetuste andmebaasi, Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) ning kohalike...
Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2014 kuni 01.10.2015 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Käesoleva ülevaate koostamise käigus hinnati kõikide rakendatud tegevuste eesmärgipärasust. Eesmärgipäraseks loeti tegevused, mis vähendasid kogumi seisundit mõjutavat koormust 28. Näiteks loeti eesmärgipäraseks kalapääsu rajamine kogumile kui kogumi alamkoormusena oli toodud VH...