Uuringu eesmärk oli analüüsida eriliikide kaupa kogutud jäätmete liigilist koostist, et hinnata liigiti kogumise efektiivust ning aidata kujundada edasisi suundasid riikliku jäätmemajanduse korraldamisel.
Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega.
IPCC ehk Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu hinnangul on globaalne keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga suurenenud 1,1 oC võrra ning tõus jätkub kiirusega 0,2 kraadi iga 10 aasta kohta.
Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.
Arendajate poolt kliimaministeeriumile esitatud planeeritavate arenduste koguvõimsus on nüüdseks 6 300 MW ja maatoimingutel põhinev keskkonnaagentuuri hinnanguline võimsus veebruaris kogutud andmete põhjal 2 512 MW, moodustades arendajate hinnangust ligikaudu 40%.
Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.
Taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandudes võivad tulevikus olla elektri hinnad odavad või suisa miinusmärgiga, päikeselistel tundidel suudame taastuvelektrit juba ka praegu eksportida. Nendel tundidel, mida ilm ei soosi, on vastupidi. Kas elektri salvestamise tehnoloogia on juba piisavalt tasku- ja asjakohane ning aitaks hinnahüppeid tasandada, räägib Eesti Taastuvenergia Koja juht Silver Sillak.