Väike samm, suur mõju

Selline mulje kipub jääma, sest eri liiki jäätmed tühjendatakse ühte autosse. Sellisel juhul kasutavad jäätmevedajad kahe- või kolmekambrilisi autosid, et ühe sõiduga vedada mitu liiki prügi. Ka veokis jäävad jäätmeid siiski vaheseinaga eraldatuks. Seega ole mureta! Kui jäätmed on hoolikalt liigiti sorteeritud, jäävad need ka autosse eraldi ja need saadetakse ringlusse. 

Kliimaministeerium töötab hetkel välja ka jäätmereformi, mille eesmärk on muuta jäätmete sorteerimine inimestele veelgi lihtsamaks ja mugavaks. See tähendab, et järgmistel aastatel jõuab meie jäätmeid veelgi enam ringlusse. Samuti suureneb tänu jäätmereformile valdkonna läbipaistvus, sest jäätmete liikumise teekonnad muutuvad tänu digitaliseerimisele kõigile osapooltele nähtavaks. 

Sellele küsimusele aitab vastuse leida olelusringi analüüs (ingl life cycle assessment ehk LCA). Olelusringi analüüs hindab toote või teenuse keskkonnamõju kogu olelusringi kestel alates toorme hankimisest kuni toote ja sellest tekkivate jäätmete kõrvaldamiseni. Seejuures on LCA abil võimalik hinnata mõju nii kliimamuutustele, maavarade ammendumisele, veekasutusele, magevee eutrofeerumisele, merevee ökotoksilisusele kui ka teistele mõjukategooriatele. 

Sõiduautode olelusringi on analüüsitud paljudes uurimistöödes ja teadusartiklites. Üldiselt on neis kõigis eranditult jõutud järeldusele, et elektriauto olelusringi keskkonnamõju on oluliselt väiksem kui sisepõlemismootoriga sõiduauto keskkonnamõju, eriti sel juhul kui tootmises kasutatakse taastuvatest allikatest toodetud elektrit – seda vaatamata asjaolule, et elektriautode tootmisetapp on ressursi- ja energiamahukam ning tekitab rohkem heitmeid kui sisepõlemismootoriga auto tootmine. Kui kogu olelusringi (tootmine, kasutus, kasutusest kõrvaldamine) mõju kokku arvestada, tekitavad fossiilkütusel töötavad sõidukid ligi kaks korda rohkem heitkoguseid kui elektrisõidukid, isegi kui võtta arvesse lisatud mineraalide ja metallide kaevandamisest tekkinud heitkoguseid.  

Loe lähemalt ka eluringi teema kokkuvõtet, eluringi teema põhjalikku teadusuuringut ja uuringut elektriautode akude keskkonnamõjust.

Üha arenev valdkond ja ka kasvav turg on elektriautode akude ümbertöötlemine. Näiteks Soomes alustas tööd liitiumakude käitlustehas, mis suudab taaskasutada 80% liitiumakust ning 95% musta massi sisaldavaid väärtuslikke materjale suudetakse ringlusse võtta. Pliiakude ringlussevõtu tehnoloogia on olemas ning pliiakude ringlussevõtt on võrreldes liitiumakudega suurem: 99% nii USAs kui ka ELis (USA uuring, ELi uuring). 

Lisaks madalamale kliimamõjule on elektriautode eeliseks ka väiksem kaasnev müraheide (Ibarra, et al, 2017)  ning väiksem muu õhusaaste, mis on eriti oluline just linnakeskkonnas (Requia, et al, 2018). 

Kliimamuutuste mõju veepuuduse ja üleujutuste osas Eestis ei ole pelgalt hirmutamine, vaid reaalsus, mida kinnitavad teaduslikud uuringud ja praktilised kogemused. Viimastel aastatel oleme näinud Eestis nii torme kui ka põuaperioode, mis näitavad kliimamuutuste mõjusid ka meie kodumaal. Muutuvad sadememustrid ja kuumemad suved põhjustavad veepuudust, samas kui tugevate vihmasadude sagenemine, merevee taseme tõus ja varasem lumesulamine suurendavad üleujutuste riski. Seega on kliimamuutustest tingitud veepuudus ja üleujutused tõsised probleemid, millega tuleb Eestis arvestada ning panustada muutustega kohanemise meetmetesse. 

Ka Euroopa tasandil pööratakse veele järjest rohkem tähelepanu, sest suur osa kliimamuutustest on seotud veega. Fookusesse on tõusmas just vee kerksuse teema.  

Taastuvenergiale üleminek Eestis on võimalik ning ka majanduslikult tasuv. Eestil on tuule- ja päikeeseenergia kasutamiseks väga head võimalused. Tuuleparkide rajamine nii maismaale kui ka rannikualadele ning päikesepargid on juba näidanud taastuvenergia tõhusust ja elujõulisust Eestis. Tehnoloogia arenedes, salvestusvõimaluste kasvades ja mastaabisäästu saavutades langevad taastuvenergia tootmise kulud, muutes need peagi fossiilkütustest tasuvamaks. 

Samuti aitab puhtale energiale üleminek vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest, parandades seeläbi energiajulgeolekut ja stabiliseerides energia hinda pikemas perspektiivis. Kuigi esialgsed investeeringud taastuvenergiasse võivad olla suured, kompenseeritakse need kulud pikas perspektiivis madalamate tegevuskulude ja võimalike toetuste ning Euroopa Liidu rahastuse kaudu. Taastuvenergia projektid loovad ka uusi töökohti ja edendavad tehnoloogilist innovatsiooni, toetades seeläbi Eesti majandust ja keskkonnakestlikkust. 

On tõsi, et mitmed riigid ei pööra kliimamuutuste pidurdamisele piisavalt tähelepanu. See on aga lühinägelik vaade, sest kliimakriis mõjutab kõiki maailma inimesi. Euroopa tunneb kliimakriisi mõjusid paljudest piirkondadest enam, sest Euroopa on kõige kiiremini kuumenev piirkond. See toob kahjusid inimeste tervisele ja varale. Näiteks 2022. aasta erakordselt kuuma suve seostatakse 60 – 70 tuhande enneaegse surmaga Euroopas.  

Üksi ei saa me kliimakriisi täielikult pidurdada, aga saame olla eeskujuks ja luua ka lahendusi, mille kasutuselevõtt ülemaailmselt kliimamuutusi pidurdada aitavad. Ühe rohereformi tegevusena investeerime alustavatesse ja teadusmahukatesse ettevõtetesse, mis uusi lahendusi loovad.  

Samuti ei tasu alahinnata igaühe tegevuse panust, sest need tervikuna moodustavad olulise mõju.  

Eesti on tuntud oma mitmekesise looduse poolest, kuid elurikkuse säilitamine on jätkuvalt oluline ja hädavajalik eesmärk. Eesti metsad, niidud, rabad ja rannikualad pakuvad on koduks paljudele liikidele, kuid ökosüsteemide väljakutsed muutuvad aina raskemaks. Inimtegevuse laienemise (sh valglinnastumise, ulatuslike metsaraiete ja intensiivse põllumajanduse) tõttu on looduslikud elupaigad killustunud ja jäänud väiksemaks. Kui lisada sinna veel kliimamuutustest tingitud ekstreemsed ilmastikuolud, millega liigid kohanenud pole, muutub see ellujäämise küsimuseks. 

Mida aeg edasi, seda tähtsamaks saab looduse hea seis ning meie panus elurikkuse kaitsesse. Kui me saame vähendada saastet, hoida järved ja jõed puhtana, maismaa elupaigad piisavalt suurena ja tagada piisavalt kaitsealasid, suudavad ka liigid ja ökosüsteemid olla vastupidavamad kliimamuutustele. Seejuures on fookusesse tõusmas ka muld, kus on umbes pool elurikkusest.  

Heas seisus ja elurikas loodus on palju vastupidavam kliimamuutustele ning aitab ka meil, inimestel nendega paremini toime tulla. Elurikkuse kaitsmisega me mitte ainult ei hoia olulisi liike või maastikke, vaid kaitseme end erinevate ohtude vastu. Sellel on ka väga konkreetne majanduslik mõõde. 

Puudel on ökosüsteemides oluline roll ning nende istutamine võib olla keskkonnale väga positiivse mõjuga. Puud seovad süsinikku ja toodavad hapnikku. Metsadel on asendamatu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas. Lisaks pakuvad puud elupaiku paljudele loomadele, putukatele ja taimedele, soodustades bioloogilist mitmekesisust. Nad vähendavad mullaerosiooni ja parandavad vee kvaliteeti, sidudes toitaineid ja raskemetalle. Puud puhastavad õhku ning filtreerivad tolmu ja saasteaineid, mistõttu on puude rohkus linnades oluline. Nad pakuvad ka inimestele varju, vähendavad müra ja parandavad üldist elukeskkonna kvaliteeti.  

Mets uueneb pärast raiet ka looduslikult, kuid kui soovida kvaliteetset puitu majandusmetsas ka tulevikus, on mõistlik metsa uuendada just sobivaid puid istutades. Riigimetsas on see iga-aastane tegevus. 

Istutamise mõju ja kasulikkus sõltuvad paljudest teguritest. Oluline on, et istutataks sobivad liike ja õigesse kohta. Näiteks vanasti niitudena kasutuses olnud maadele puude istutamine on looduskaitseliselt halb mõte, sest nii hävib niidukooslus. Ka meie pärandniidud on väga olulised süsiniku sidujad.    

Leidub ka ettevõtteid, kes kasutavad puude istutamist kui indulgentsi oma äritegevuse keskkonnamõjule. Et taoline turundus ka reaalsusele vastaks, on Euroopa Liidus välja töötamisel roheväidete direktiiv, mis hakkab määrama, kuidas ettevõtted oma keskkonnahoidlikuse väiteid tõendama peavad. 

Kuigi traditsiooniliselt on Eesti köök sisaldanud palju liha ja rasvarikkaid toite, ei ole need ellujäämiseks hädavajalikud. Seda tõestab kasvõi ultramaratoonar Rait Ratassepp, kes toitub peaaegu täielikult taimselt. Kui tasakaalustatud taimset toitu süües on võimalik teha ultrakatsumusi, näiteks 700kilomeetrise ultrajooksu läbimine, pole ilmselt igapäevases hakkamasaamises küsimusi.  

Samuti ei ole keegi sunnitud täielikult taimselt või isegi lihavabalt toituma – piisab nende toodete vähendamisest ja ongi keskkond hoitum. ÜRO andmetel tekib 1 kg veiseliha tootmisel 70,6 kg kasvuhoonegaase, 1 kg kala tootmisel 13,6 kg kasvhoonegaase ja 1 kg läätsede tootmisel 2 kg kasvuhoonegaase. Lisaks kasvuhoonegaaside vähendamisele nõuab taimne toit vähem ka muid ressursse nagu vett ja maad.  

Taimse toidu söömist seostatakse ka vähenenud krooniliste haiguste riski, paranenud südame-veresoonkonna tervise ja tervisliku kehakaalu säilitamisega.  

Taimsed valguallikad nagu kaunviljad, pähklid, seemned ja täisteratooted on head alternatiivid lihale. Samuti on paljudes puu- ja köögiviljades rikkalikult vitamiine ja mineraale, mis toetavad head tervist. Omega-3 rasvhappeid, mida sageli seostatakse kala ja liha tarbimisega, leidub ka näiteks kreeka pähklites ja kodumaistes linaseemnetes.  

Viimastel aastatel on Eestis tehtud märkimisväärseid edusamme jalgratta- ja jalakäijate taristu arendamisel. Tallinnas, Tartus ja paljudes teistes linnades ning asulates on rajatud uusi jalgrattateid ja laiendatud olemasolevaid. Perioodil 2014 – 2020 parandati raudteepeatuste juurde ligipääsu, sh rajati rattaparklad 31 asukohas. Täiendavalt eraldab Kliimaministeerium kokku 40 miljonit eurot Tallinnale, Tartule ja Pärnule ning linnade ümber asuvatele omavalitsustele, et arendada välja terviklikud ja ohutud jalgrattateede võrgustikud. 

Lisaks on Eestis hakatud üha enam tähelepanu pöörama jalakäijate ja jalgratturite turvalisusele nii teedel kui ka ülekäiguradadel ja -kohtades. Kasutusele on võetud nii valguslahendusi kui ka täiendavaid liiklusmärke, rahustatud autoliiklust jms, mis aitab vähendada õnnetuste riski.  

Samuti on paljudes piirkondades loodud terviseradu ning matkaradu nii jalgsi kui ka jalgrattaga liikumiseks, mis pakuvad ohutut ja meeldivat liikumisvõimalust tervise heaks. Kuigi alati on ruumi parendusteks, on Eestis tehtud märkimisväärseid edusamme jalgsi ja rattaga liikumise taristu arendamisel, muutes need liikumisviisid aina turvalisemaks ja atraktiivsemaks alternatiiviks.