Maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekt

Konverents 

"Kestlik mulla- ja maakasutus – mullateadusest maakasutuse juhtimiseni" 4.12.25 Tartus

Konverentsi koduleht päevakavaga. 

Järelevaatamine ja ettekanded.

Fotogalerii.

Konverents toimus koostöös 5.12.25 läbi viidud XVI Mullapäevaga, mille kohta leiab info siit.

Eesti muld on Eesti süda

Muld on igapäevaselt ja sageli märkamatult meie ümber, mistõttu omab selle heaolu suurt tähtsust. Viljakas, elurikas ja heade tavade kohaselt majandatud muld on see, mis võimaldab meil tegeleda kestliku põllu- ja metsamajandusega, nautida parke, koduaedu ja lillepeenraid. Mida paremas seisundis on muld, seda elujõulisemad on mullas kasvavad taimed, elusorganismid ja meie ise. Muld on toitaineterikka toidulaua vundament ning looduslik filter ja kaitse puhtale joogiveele. Muld on elav ja pidevalt arenev süsteem, mida toetab kogu selles sisalduv elurikkus, mikroobidest ja seenestikust vihmaussi ja mutini välja.

Samas on kogu viljakas muld ja maapind piiratud ning inimpõlvede kestuse vaates taastumatu ressurss, mille kasutamise mõju näevad järgmised põlvkonnad. 
 
Kõik meie tegevused on seotud mullaga – ilma selleta ei oleks meid ega elu. Muld on nagu süda, mis hoiab elu toimimas. Seega hoiame oma mulda, sest Eesti muld on Eesti süda.

Projekti ametlik nimetus: 

Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm

Projekti tulemusena luuakse riigile innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Eelduseks on kvaliteetsed alusandmed ehk sidus teaduslikult loodud alusandmestik, selle digitaliseerimine ja funktsionaalsuse tagamine.

Projekti teemavaldkonnad

Mullastikukaart ehk MULD2 projekt

2024. a juulis sõlmis Keskkonnaagentuur Maaelu Teadmuskeskuse (juhtpartner), Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastest koosneva konsortsiumiga lepingu Eesti mullastikukaardi üleriigiliseks ja -pinnaliseks uuendamiseks. Projekti nimi: "Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine" ehk MULD2. 

Töö valmib 1.11.2026. Projekti eelarve on ca 1,4 miljonit eurot.

Mullastikukaart on baas väga paljudele maakasutusega seonduvatele otsustele, alustades maa hinna määramisest ja toetusõiguslikkuse hindamisest kasvuhoonegaaside voogude hindamise ning maahõivega seonduvate planeerimisotsuste tegemiseni. Vaata mullastikukaardi kasutusvaldkondade ülevaadet siit.

Olemasolev Eesti mullastikukaart (ametlik nimetus: "Maa kvaliteedi ja hindamise kaart", haldaja Maa-amet) on süstemaatiliselt uuendamata 1980. aastatest ning vajab metoodiliselt kui ka sisuliselt uuendamist. 

Töö käigus kombineeritakse klassikalised muldade väliuurimise ja klassifitseerimise võimalused, laborianalüüside, kaugseire ja masinõppe meetodid ning tehnoloogiad. Metoodika arendamiseks, kaardikihtide uuendamiseks ja valideerimiseks kasutatakse varasemaid andmekogusid ning viiakse läbi täiendavad mahukad välitööd. Olemasolevat vektorkaardi andmebaasi korrastatakse ja täiendatakse ning parandatakse vektorkaardi vead ja "valged laigud", sh linna-, taristu-, ranniku- ja kaevandusaladel. Luuakse vastavused WRB (World Reference Base) klassifikatsiooni ja lõimise jaotustega, koostatakse muldade muutusriskide maatriks ja seda kajastav kaardikiht, mis võimaldab tuvastada tõenäoliselt enim muutunud mullad jpm. Mullastikukaardi kaasajastamisel keskendutakse eelkõige turvas- ja turvastunud ning erodeeritud ja deluviaalmuldadele. 

Töö tulemuseks on kaasaegne masinloetav ülepinnaline suuremõõtkavaline mullastikukaart nii traditsioonilisel vektorkujul kui ka uudse andmekuubi vormis. 

2025. a lõpu seisuga on konortsium esitanud kaks vahearuannet, I etapi tööde vahearuande kokkuvõte on leitav siit. 

Jooksvalt toimuvad kohtumised juhtkomisjoniga (konsortsiumi ja ametkondade esindajad), laiemad kaasamiskoosolekud ning esitlused erinevatel üritustel, nt 2024. a Mullapäeval ning 2025. a kestliku mulla- ja maakasutuse konverentsil.

Vaata lisaks:

• Priit Penu ettekanne mullastikukaardi uuendamisest ka 2024. a detsembris toimunud XV Mullapäeva ettekannete seast. Ettekande slaidid on kättesaadavad siit.
• Madli Linderi ettekanne (inglise keeles) Keskkonnaagentuuri korraldatud Copernicuse maaseireteenuse koostöökohtumisel 13. märtsil 2025. a.
• Martti Mandeli ettekanne (inglise keeles) Euroopa Liidu missiooni "Soil Deal for Europe" (Euroopa mullakokkulepe) kohtumisel 8. aprillil 2025. a.
• Evelin Pihlapi jt posterettekanne (inglise keeles) kongressil VII Eurosoil 8.-12. septembril 2025.
• Tambet Kikase ettekanne 2025. a kestliku mulla- ja maakasutuse konverentsil: ettekande fail, video.

 

Kasvuhoonegaasid

Projektiga panustame kasvuhoonegaaside (KHG) aruandluse teaduspõhisesse täiustamisse. 

2024. a oktoobri seisuga on projekti raames valminud põllumajanduse ja LULUCF sektori kasvuhoonegaaside seire ja aruandluse täiustamise võimaluste ülevaateraport. Töö eesmärk oli kaardistada hetkeolukord ja leida võimalused KHG seire ja aruandluse täiustamiseks, sh prioriseerides teatud kiireloomulisemaid arendusi ning pannes need kiiremas korras töösse käesoleva mulla- ja maakasutuse teadus-arendusprojekti raames. Ühtlasi oli töö eesmärk parendada koostööd ja infovahetust eri osapoolte vahel.

Valminud kaardistuse alusel on hakatud neid ettepanekuid ellu viima, sh otsides erinevatest allikatest võimalusi arenduste rahastamiseks ning eri projektide ja andmekihtide vahelise sünergia ja ristkasutatavuse suurendamiseks. Töö jätkub arendusprioriteetide kaardistamise ning teadlastelt teadus-arendustööde tellimisega. 

Kiirelt kätte: KHG arendusvajaduste tabel (väljavõte raportist).

2025. a I kvartalis viisime läbi kaks konkurssi, mille tulemusena on käivitunud kaks tööd:

• MEMU ehk „LULUCF sektori metsamaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris.“ Töö lõpptähtaeg on 30.10.2027 ja seda viib ellu konsortsium koosseisus Eesti Maaülikool (juhtpartner) ja Tartu Ülikool. Projekti eelarve on koos käibemaksuga 700 000 eurot. Projekti elluviimist jälgib ja suunab juhtkomisjon, mis koosneb Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning konsortsiumi esindajatest.
• PÕMU ehk „LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG  inventuuris.“ Töö lõpptähtaeg on 30.08.2027 ja seda viib ellu konsortsium koosseisus Eesti Maaülikool (juhtpartner) ja Maaelu Teadmuskeskus. Projekti eelarve on koos käibemaksuga 300 000 eurot. Projekti elluviimist jälgib ja suunab juhtkomisjon, mis koosneb Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Eesti Teadusagentuuri ning konsortsiumi esindajatest.

Maa- ja mullakasutus, sh maahõive

Koondülevaade „Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaate koostamine“

2025. a kevadel valminud ülevaate koostas Eesti Maaülikooli uurimisrühm järgmises koosseisus: kinnisvara- ja maakorralduse professor Evelin Jürgenson ning nooremteadurid Kätlin Põdra, Kärt Metsoja ja Birgit Trik. Töö valmis tihedas koostöös tellija juhtgrupiga, mille kooseisus olid Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika valdkonna esindajad. Viimased on seotud ka uue üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” välja töötamisega.

Kiirelt kätte:

• Koondülevaate aruanne

• Koondülevaate loomise raames koostatud andmekorje tabel (ülevaate lisa 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis: kokkuvõttev näidisskeem maakasutuse kooskasutusest, konkurentidest ja toetajatest (koostanud töö autorid)

 

 

Ülevaate koostamiseks viidi läbi kirjandus- ja dokumendianalüüse ning andmekorjeid ministeeriumites ja nende allasutustes. Töö aruandes on läbiv sõnum, et maapoliitika, maa- ja mullakasutuse juhtimine on kesksed teemad, mis hõlmavad maa ja mulla kui ressursside kasutamist erinevate tegevuste jaoks, nagu põllumajandus, metsandus, elamuehitus ja tööstus. Aruanne toob välja vajaduse integreeritud ja koordineeritud maapoliitika järele, mis ühendaks erinevad sektorid ja tagaks kestliku maakasutuse. Töös on analüüsitud maakasutuse konfliktide ja kooskasutuse võimalusi, tuues esile erinevate huvigruppide vastandlikud huvid ja vajadused, nt põllumajandusmaa ja elamuehituse vahelised konfliktid ning võimalused elurikkuse suurendamiseks põllumajandusmaadel. Esile tuuakse mitmeid probleeme, nagu puudulik seire maakasutuse muutuste osas, ebaselged mõisted ja määratlemiskriteeriumid ning vajadus mitmekihilise integratsioonivõimelise andmestruktuuri järele. Lahendusettepanekud hõlmavad süsteemse seire- ja hindamisraamistiku loomist, selgete määramiskriteeriumide ja metoodikate väljatöötamist ning kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist.

Tehtud ülevaadet saab käsitleda kui maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise teekaarti. See on aluseks edasistele töödele, sh maa- ja mullakasutuse, sh maahõive suunamise aluste õiguslikule analüüsile (kavas läbi viia 2025. a sügisest 2026. a kevadeni).

Pruunalade üleriigiline kaardistamine

Töö eesmärk on määratleda pruunalade (brownfields, alternatiivse eestikeelse terminina ka unaralad) mõiste ning töötada välja metoodika nende üleriigiliseks ja ruumiliselt täpseks kaardistamiseks, sh luua tehnilised GIS-töövood ning selle uue metoodika abil luua uus pruunalade ruumiandmestik (kaardikihid). Töö tulemused panustavad maahõivehierarhia sisustamisse - pruunalad on maahõivehierarhias sellised inimese poolt juba mõjutatud (üldise arusaama järgi tavaliselt ka hüljatud) alad, mida peaks n-ö taaskasutama, seeläbi säästes (pool)looduslikke alasid täiendavast maahõivest. Maahõive- ja laiemalt maakasutuse hierarhia tuleb ka Eestis tulenevalt mullastrateegia ja mullaseire direktiivi eesmärkidest sisustada, samuti vajavad pruunalade infot nii koostatav üleriigiline planeering kui ka igapäevased ruumiplaneerimisotsused.

Töö viivad laialdaselt eri huviruppe kaasates läbi Eesti Maaülikool (juhtparner) ja OÜ Hendrikson & Ko. Töö tähtaeg on 31.10.2026 ning eelarve koos käibemaksuga 198 400 eurot. Töö kordineerimiseks on konsortsiumi ning ametkondade esindajatest (Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaagentuur, Eesti Teadusagentuur) moodustatud juhtkomisjon.

Õigusanalüüsid

Projekti raames on sõlmitud raamlepingud kahe õigusbürooga maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomisel üles kerkivate õiguslike küsimuste jooksvaks lahendamiseks. Õiguslikud küsimused puudutavad nii konkreetseid maa- ja mullakasutuse juhtimise ning maa- ja mullakasutuse hierarhiaga seonduvaid n-ö instrumente kui ka kogu juhtimissüsteemi raamistamiseks vajalikku juriidilisi baasteadmisi. 

Esimesena on 2025. a septembris valminud õiguslik analüüs "Metsa kasutusõiguse riigile omandamise õigusliku instrumendi analüüs". Raporti lisa on kättesaadav Keskkonnaagentuurist. 

Valmimas on analüüs "Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse tagamise õiguslikud põhimõtted" ning töös "Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive suunamise õiguslike aluste analüüs erinevatel valitsemis- ja reguleerimistasanditel". 

Lähiajal on minemas töösse ka "Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral".

Seirevõimekuste arendamine

2024. a sügisel alustasime aruteludega, millist maa- ja mullakasutusega seonduvat seiret tuleks uurida ja arendada. Oluliseks raamistikuks on seejuures jõustumas olev Euroopa Liidu mullaseire ja vastupidavuse direktiiv (lühidalt: mullaseire direktiiv).

2025. a juunis valmis projekti raames Maaelu Teadmuskeskuse mullastiku ekspertide Evelin Pihlapi ja Elsa Putku koostatud koondülevaade „Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire- ja hindamiskulude hinnang.“

Töö annab ülevaate selle kohta, milliseid kohustusi (sh rahalisi) mullaseire direktiiv meile kaasa toob ning milline on selles valguses praegu Eestis toimuv mullastikuseire. Töö aruandes on muu hulgas antud soovitused, milliste tegevustega edasiminek on kõige kriitilisem. Töö annab ka sisendi eestikeelsesse terminoloogiasse, sh mullaseire direktiivi eestikeelsesse tõlkesse.

Ülevaate koostamisel olid abiks Vladislav Apuhtin ja Martin Maddison Keskkonnaagentuurist ning Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest koosnev tuumik.

Kiirelt kätte:

• Ekspertaruanne
• Ettekanne aruande teemal

Valminud aruanne on aluseks projektis edasiste maa- ja mullakasutuse, sh maahõive seirega seonduvate tööde planeerimisel, tellimisel ja teostamisel. Järgnevate uuringute skoop ulatub spetsiifilistest mullastikunäitajatest (sh mullakeemia, elurikkus jm) maakasutuse ja -hõivega seonduvate näitajate seire arendamiseni.

Üritused

Konverents ja Mullapäev 2025

Konverents "Kestlik mulla- ja maakasutus – mullateadusest maakasutuse juhtimiseni" 4.12.25 Tartus

Fotogalerii

Ettekanded:

• Avasõnad. Ülle Jaakma (Eesti Maaülikooli rektor): video
• Ei mullast sul olegi enamgi suurt lugu.... Muld – kultuuri ja viljakuse sümbol. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool): ettekande fail, video
• Üleriigiline planeering „Eesti 2050”: kestlik maakasutus ruumilises arengus. Anna Semjonova (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium): ettekande fail, video
• Maa ja muld kui piiratud ressurss: konkurents ja konfliktid. Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool): ettekande fail, video
• Satelliitkaugseire rakendamine keskkonnaseire ja järelevalve teenustes: Copernicuse programmi andmete väärindamine. Liis Sipelgas (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium): ettekande fail, video
• Unlocking on-farm nutrition management. Olivier de Schaetzen (Gens OÜ): ettekande fail, video
• Turbavaba aiandus: kas naiivsete entusiasm või tuleviku paratamatus? Kadri Artma ja Margit Laanpere (Alleverde OÜ): ettekande fail, video
• Reaalajas mullaandmete kasutamine põllumajanduses toitainete kasutuse optimeerimiseks ja kestlikkuse parandamiseks. Mikk Plakk (Paul-Tech OÜ): ettekande fail, video
• Maa- ja mullakasutuse juhtimine – uurimisprogramm. Madli Linder (Keskkonnaagentuur): ettekande fail, video
• Üleriigilise mullastikukaardi uuendamise arengud. Tambet Kikas (Maaelu Teadmuskeskus): ettekande fail, video
• Maakasutus kasvuhoonegaaside aruandluses. Janika Laht (Keskkonnaagentuur): ettekande fail, video
• Metsamulla süsinikuringe hindamisest. Allan Sims (Eesti Maaülikool): ettekande fail, video
• Põllumuldade süsinikuvaru muutused. Karin Kauer (Eesti Maaülikool): ettekande fail, video
• Militaarne vaade maakasutusele. Kersti Vennik (Kaitseväe Akadeemia): ettekande fail, video

 

Arutelu maakasutuse sünergiatest ja väljakutsetest. Video

Modereeris Urmas Vaino

Arutlesid:

• Pille Metspalu (Hendrikson DGE)
• Laura Uibopuu (Eestimaa Looduse Fond)
• Antti Rallmann (Erametsaliit)
• Ants-Hannes Viira (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda)
• Kaupo Kaasik (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)

 

Arutelu – mis on see maailm mulla- ja maakasutuses, kuhu tahame Eestis jõuda? Video

Modereeris Kerttu Tammik (Maaelu Teadmuskeskus)

Arutlesid:

• Alar Astover (Eesti Maaülikool)
• Aveliina Helm (Tartu Ülikool)
• Ahti Kalde (Sadala Agro)

 

Konverents toimus koostöös 5.12.25 läbi viidud XVI Mullapäevaga, mille kohta leiab info siit.

 

Taustamaterjalid

A4 faktileht: Eesti muld on Eesti süda

Peamised teetähised

 Projekti partnerid ja sidusrühmad

Projekti omanik on Kliimaministeerium (KLIM). Projekti juhib Keskkonnaagentuur (KAUR) ning aitavad ellu viia Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Tegevustesse on kaasatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus, ülikoolid, projekti uurimisvaldkondadega seotud vabaühendused jt.

Kontaktisikud

Madli Linder (KAUR, mulla ja maahõive teadusarenduse projekti juht | maahõive ja ökosüsteemide teenuste nõunik), @email, tel 5334 5379

Aire Rihe (KLIM, mullakaitse valdkonnajuht), @email, tel 626 2983

Eike Lepmets (REM, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik), @email, tel 625 6564

Janika Laht (Keskkonnaagentuur, LULUCF koordinaator), Janika.Laht@envir.ee