Eesti muld on Eesti süda
Muld on igapäevaselt ja sageli märkamatult meie ümber, mistõttu omab selle heaolu suurt tähtsust. Viljakas, elurikas ja heade tavade kohaselt majandatud muld on see, mis võimaldab meil tegeleda kestliku põllu- ja metsamajandusega, nautida parke, koduaedu ja lillepeenraid. Mida paremas seisundis on muld, seda elujõulisemad on mullas kasvavad taimed, elusorganismid ja meie ise. Muld on toitaineterikka toidulaua vundament ning looduslik filter ja kaitse puhtale joogiveele. Muld on elav ja pidevalt arenev süsteem, mida toetab kogu selles sisalduv elurikkus, mikroobidest ja seenestikust vihmaussi ja mutini välja.
Samas on kogu viljakas muld ja maapind piiratud ning inimpõlvede kestuse vaates taastumatu ressurss, mille kasutamise mõju näevad järgmised põlvkonnad.
Kõik meie tegevused on seotud mullaga – ilma selleta ei oleks meid ega elu. Muld on nagu süda, mis hoiab elu toimimas. Seega hoiame oma mulda, sest Eesti muld on Eesti süda.
Projekti ametlik nimetus:
Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm
Projekti kestus
2024–2027
Projekti eelarve
5,7 mln eurot
Projekti rahastus
Projekti toetab Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust
Projekti tulemusena luuakse riigile innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Eelduseks on kvaliteetsed alusandmed ehk sidus teaduslikult loodud alusandmestik, selle digitaliseerimine ja funktsionaalsuse tagamine.
Ehitame tervikliku ja valdkondi lõimiva maahõive seire- ja juhtimissüsteemi, mis on aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.
Loome sidustatud digitaalsed ruumiandmestikud ja mullastikukaardid, mis pakuvad innovaatilisi, teaduspõhiseid ning kasutajakeskseid e-riigi lahendusi.
Loome innovaatilise digimulla, mis väljendab andmepõhiselt seda, milline on mullakasutusviisi mõju selle elurikkusele, kliimale ja mulla seisundile.
Tagame muldade kestlikuma kasutamise majanduse jätkusuutlikkuseks ning ökosüsteemide ja rahvatervise kaitseks. Projektiga avame seosed kuidas toidu- ja toormetootmine, energeetika, metsamajandus ja strateegilised infrastruktuuriobjektid on tihedalt seotud kliima reguleerimise, elurikkuse tagamise ning hea elukeskkonna kujundamisega seotud sektoritega.
Jagame nii tavakodanikele kui ka ettevõtjatele uuringutest lähtuvat teavet mulla seisundi ja protsesside kohta, kuidas mulla kasutamine meie riigi ja inimeste heaolu mõjutab ning kuidas kasutada mulda seda võimalikult vähe kahjustades.
Projekti teemavaldkonnad
- Mullastikukaart ehk MULD2 projekt
-
2024. a juulis sõlmis Keskkonnaagentuur Maaelu Teadmuskeskuse, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastest koosneva konsortsiumiga lepingu Eesti mullastikukaardi üleriigiliseks ja -pinnaliseks uuendamiseks. Projekti nimi: "Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine". Töö valmib 1.11.2026. Projekti eelarve on ca 1,4 miljonit eurot.
1.11.2024 esitas konsortsium I etapi tööde vahearuande, mille kokkuvõte on leitav siit.
Lühidalt on I etapis:
- loodud administratiivselt ja juriidiliselt toimiv konsortsiumi partnerite ekspertidest koosnev töörühm, samuti projekti käiku suunav konsortsiumi ja ametkondade esindajatest koosnev juhtkomisjon.
- Tegeletud on mullastikuinfot sisaldavate andmestike koondamise, homogeniseerimise ja metaandmetega varustamisega.
- Paika on pandud esmased valimid.
- Teostatud on esimesed välitööd (sh droonide abil).
- Esimesed proovid on laborites analüüsitud.
- Loodud on esmased muldade muutuse riski maatriksid ja kaardikihid, mille alusel planeeritakse mh edasised välitööd.
- Loodud on täiustatud kraavituse ning üleujutustest mõjutatud toimivate lammimuldade kiht.
- Tehtud on ettevalmistused linnamuldade klassifitseerimiseks, "valgete" laikude kaardistamiseks ning muude olemasoleva mullastikukaardi vigaste kirjete tuvastamiseks ja parandamiseks.
- Analüüsitud on Eesti ja WRB (World Reference Base for Soil Resources) mullaklassifikatsioonide teisendamise võimalusi ning võrreldud turvasmuldade (ja orgaaniliste muldade) käsitlusi eri klassifikatsioonides ning rahvusvaheliste programmide/kohustuste kontekstis.
- Teostatud on esmane kontseptuaalne analüüs vektor- ja rasterformaadis (andmekuup) mullastikukaardi loomiseks ja andmevahetuseks nende vahel, samuti rasterformaadis andmekuubi kasutatavuse hinnang erineva mulla käsitlusega ja klassifikatsioonidega andmevajaduste rahuldamiseks.
2025. a tegeletakse eelnimetatud töödega edasi ning alustatakse ka vektorkaardi parandamisega. 2025. a septembri lõpuks esitab konsortsium II etapi aruande ning aasta lõpus toimub avalik seminar. Jooksvalt toimuvad juhtkomisjoni korralised kohtumised ning laiemad kaasamiskoosolekud.
Mullastikukaart on baas väga paljudele maakasutusega seonduvatele otsustele, alustades maa hinna määramisest ja toetusõiguslikkuse hindamisest kasvuhoonegaaside voogude hindamise ning maahõivega seonduvate planeerimisotsuste tegemiseni. Vaata mullastikukaardi kasutusvaldkondade ülevaadet siit.
Olemasolev Eesti mullastikukaart (ametlik nimetus: "Maa kvaliteedi ja hindamise kaart", haldaja Maa-amet) on süstemaatiliselt uuendamata 1980. aastatest ning vajab metoodiliselt kui ka sisuliselt uuendamist.
Vaata lisaks:
- Priit Penu ettekanne mullastikukaardi uuendamisest ka 2024. a detsembris toimunud XV Mullapäeva ettekannete seast. Ettekande slaidid on kättesaadavad siit.
- Madli Linderi ettekanne (inglise keeles) Keskkonnaagentuuri korraldatud Copernicuse maaseireteenuse koostöökohtumisel 13. märtsil 2025. a.
- Martti Mandeli ettekanne (inglise keeles) Euroopa Liidu missiooni "Soil Deal for Europe" (Euroopa mullakokkulepe) kohtumisel 8. aprillil 2025. a.
- Kasvuhoonegaasid
-
Projektiga panustame kasvuhoonegaaside (KHG) aruandluse teaduspõhisesse täiustamisse.
2024. a oktoobri seisuga on projekti raames valminud põllumajanduse ja LULUCF sektori kasvuhoonegaaside seire ja aruandluse täiustamise võimaluste ülevaateraport. Töö eesmärk oli kaardistada hetkeolukord ja leida võimalused KHG seire ja aruandluse täiustamiseks, sh prioriseerides teatud kiireloomulisemaid arendusi ning pannes need kiiremas korras töösse käesoleva mulla- ja maakasutuse teadus-arendusprojekti raames. Ühtlasi oli töö eesmärk parendada koostööd ja infovahetust eri osapoolte vahel.
Valminud kaardistuse alusel on hakatud neid ettepanekuid ellu viima, sh otsides erinevatest allikatest võimalusi arenduste rahastamiseks ning eri projektide ja andmekihtide vahelise sünergia ja ristkasutatavuse suurendamiseks. Töö jätkub arendusprioriteetide kaardistamise ning teadlastelt teadus-arendustööde tellimisega.
Kiirelt kätte: KHG arendusvajaduste tabel (väljavõte raportist).
- Maa- ja mullakasutus, sh maahõive
-
2024. a oktoobri seisuga oleme alustanud laiapõhjaliste aruteludega maa- ja mullakasutuse, sh maahõive valdkonna vajaduste kaardistamiseks.
Esimese sammuna kaardistame laiapõhjalise huvi- ja sidusrühmade kaasamise abil keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seonduvad maa- ja mullakasutust, sh maahõivet mõjutavad rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud eesmärgid ning kohustused. Loome seosed majanduslike eesmärkide ja vajadustega ning sidustame need hetkel töös olevate ja teostatud algatustega. Koondame kogutud info ülevaateks, milles on välja toodud nii keskkonna-, kliima kui ka majanduslike eesmärkide võimalikud vastuolud kui ka koostoimed maahõive ja maakasutuse vajaduste ja sihtide kontekstis.
Tehtud kaardistuse alusel loome rakendusplaani maa- ja mullakasutuse, sh maahõive nii ruumilisele kui ka õiguslikule vaatele. Kokkuvõtvalt saame ülevaate, milline on nii Eesti riigi maa- ja mullakasutuse, sh maahõive tulevikku vaatav vajadus kui ka keskkonna-, kliima- ja majanduspoliitikat toetav ja maakasutuse seisukohast mõistlik reaalsus. Töö tulemus on aluseks järgnevatele tegevustele, sh võimalikele ja vajalikele suuremamahulistele analüüsidele.
- Seirevõimekuste arendamine
-
2024. a sügisel alustasime aruteludega, millist maa- ja mullakasutusega seonduvat seiret tuleks uurida ja arendada. Aruteludele järgnevate uuringute skoop ulatub spetsiifilistest mullastikunäitajatest (sh mullakeemia, elurikkus jm) maakasutuse ja -hõivega seonduvate näitajate seire arendamiseni.
Taustamaterjalid
- A4 faktileht: Eesti muld on Eesti süda
Peamised teetähised
Projekti partnerid ja sidusrühmad
Projekti omanik on Kliimaministeerium (KLIM). Projekti juhib Keskkonnaagentuur (KAUR) ning aitab ellu viia Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM).
Tegevustesse on kaasatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus, ülikoolid, projekti uurimisvaldkondadega seotud vabaühendused jt.
Kontaktisikud
Madli Linder (KAUR, mulla ja maahõive teadusarenduse projekti juht | maahõive ja ökosüsteemide teenuste nõunik), @email, tel 5334 5379
Aire Rihe (KLIM, mullakaitse valdkonnajuht), @email, tel 626 2983
Eike Lepmets (REM, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik), @email, tel 625 6564
Janika Laht (Keskkonnaagentuur, LULUCF koordinaator), Janika.Laht@envir.ee
