Eesti muld on Eesti süda
Muld on igapäevaselt ja sageli märkamatult meie ümber, mistõttu omab selle heaolu suurt tähtsust. Viljakas, elurikas ja heade tavade kohaselt majandatud muld on see, mis võimaldab meil tegeleda kestliku põllu- ja metsamajandusega, nautida parke, koduaedu ja lillepeenraid. Mida paremas seisundis on muld, seda elujõulisemad on mullas kasvavad taimed, elusorganismid ja meie ise. Muld on toitaineterikka toidulaua vundament ning looduslik filter ja kaitse puhtale joogiveele. Muld on elav ja pidevalt arenev süsteem, mida toetab kogu selles sisalduv elurikkus, mikroobidest ja seenestikust vihmaussi ja mutini välja.
Samas on kogu viljakas muld ja maapind piiratud ning inimpõlvede kestuse vaates taastumatu ressurss, mille kasutamise mõju näevad järgmised põlvkonnad.
Kõik meie tegevused on seotud mullaga – ilma selleta ei oleks meid ega elu. Muld on nagu süda, mis hoiab elu toimimas. Seega hoiame oma mulda, sest Eesti muld on Eesti süda.
Projekti ametlik nimetus:
Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm
Projekti kestus
2024–2027
Projekti eelarve
5,7 mln eurot
Projekti rahastus
Projekti toetab Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust
Projekti tulemusena luuakse riigile innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Eelduseks on kvaliteetsed alusandmed ehk sidus teaduslikult loodud alusandmestik, selle digitaliseerimine ja funktsionaalsuse tagamine.
Ehitame tervikliku ja valdkondi lõimiva maahõive seire- ja juhtimissüsteemi, mis on aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.
Loome sidustatud digitaalsed ruumiandmestikud ja mullastikukaardid, mis pakuvad innovaatilisi, teaduspõhiseid ning kasutajakeskseid e-riigi lahendusi.
Loome innovaatilise digimulla, mis väljendab andmepõhiselt seda, milline on mullakasutusviisi mõju selle elurikkusele, kliimale ja mulla seisundile.
Tagame muldade kestlikuma kasutamise majanduse jätkusuutlikkuseks ning ökosüsteemide ja rahvatervise kaitseks. Projektiga avame seosed kuidas toidu- ja toormetootmine, energeetika, metsamajandus ja strateegilised infrastruktuuriobjektid on tihedalt seotud kliima reguleerimise, elurikkuse tagamise ning hea elukeskkonna kujundamisega seotud sektoritega.
Jagame nii tavakodanikele kui ka ettevõtjatele uuringutest lähtuvat teavet mulla seisundi ja protsesside kohta, kuidas mulla kasutamine meie riigi ja inimeste heaolu mõjutab ning kuidas kasutada mulda seda võimalikult vähe kahjustades.
Projekti teemavaldkonnad
- Mullastikukaart ehk MULD2 projekt
-
2024. a juulis sõlmis Keskkonnaagentuur Maaelu Teadmuskeskuse, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastest koosneva konsortsiumiga lepingu Eesti mullastikukaardi üleriigiliseks ja -pinnaliseks uuendamiseks. Projekti nimi: "Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine". Töö valmib 1.11.2026. Projekti eelarve on ca 1,4 miljonit eurot.
1.11.2024 esitas konsortsium I etapi tööde vahearuande, mille kokkuvõte on leitav siit.
Lühidalt on I etapis:
- loodud administratiivselt ja juriidiliselt toimiv konsortsiumi partnerite ekspertidest koosnev töörühm, samuti projekti käiku suunav konsortsiumi ja ametkondade esindajatest koosnev juhtkomisjon.
- Tegeletud on mullastikuinfot sisaldavate andmestike koondamise, homogeniseerimise ja metaandmetega varustamisega.
- Paika on pandud esmased valimid.
- Teostatud on esimesed välitööd (sh droonide abil).
- Esimesed proovid on laborites analüüsitud.
- Loodud on esmased muldade muutuse riski maatriksid ja kaardikihid, mille alusel planeeritakse mh edasised välitööd.
- Loodud on täiustatud kraavituse ning üleujutustest mõjutatud toimivate lammimuldade kiht.
- Tehtud on ettevalmistused linnamuldade klassifitseerimiseks, "valgete" laikude kaardistamiseks ning muude olemasoleva mullastikukaardi vigaste kirjete tuvastamiseks ja parandamiseks.
- Analüüsitud on Eesti ja WRB (World Reference Base for Soil Resources) mullaklassifikatsioonide teisendamise võimalusi ning võrreldud turvasmuldade (ja orgaaniliste muldade) käsitlusi eri klassifikatsioonides ning rahvusvaheliste programmide/kohustuste kontekstis.
- Teostatud on esmane kontseptuaalne analüüs vektor- ja rasterformaadis (andmekuup) mullastikukaardi loomiseks ja andmevahetuseks nende vahel, samuti rasterformaadis andmekuubi kasutatavuse hinnang erineva mulla käsitlusega ja klassifikatsioonidega andmevajaduste rahuldamiseks.
2025. a tegeletakse eelnimetatud töödega edasi ning alustatakse ka vektorkaardi parandamisega. 2025. a septembri lõpuks esitab konsortsium II etapi aruande ning aasta lõpus toimub avalik seminar. Jooksvalt toimuvad juhtkomisjoni korralised kohtumised ning laiemad kaasamiskoosolekud.
Mullastikukaart on baas väga paljudele maakasutusega seonduvatele otsustele, alustades maa hinna määramisest ja toetusõiguslikkuse hindamisest kasvuhoonegaaside voogude hindamise ning maahõivega seonduvate planeerimisotsuste tegemiseni. Vaata mullastikukaardi kasutusvaldkondade ülevaadet siit.
Olemasolev Eesti mullastikukaart (ametlik nimetus: "Maa kvaliteedi ja hindamise kaart", haldaja Maa-amet) on süstemaatiliselt uuendamata 1980. aastatest ning vajab metoodiliselt kui ka sisuliselt uuendamist.
Vaata lisaks:
- Priit Penu ettekanne mullastikukaardi uuendamisest ka 2024. a detsembris toimunud XV Mullapäeva ettekannete seast. Ettekande slaidid on kättesaadavad siit.
- Madli Linderi ettekanne (inglise keeles) Keskkonnaagentuuri korraldatud Copernicuse maaseireteenuse koostöökohtumisel 13. märtsil 2025. a.
- Martti Mandeli ettekanne (inglise keeles) Euroopa Liidu missiooni "Soil Deal for Europe" (Euroopa mullakokkulepe) kohtumisel 8. aprillil 2025. a.
- Kasvuhoonegaasid
-
Projektiga panustame kasvuhoonegaaside (KHG) aruandluse teaduspõhisesse täiustamisse.
2024. a oktoobri seisuga on projekti raames valminud põllumajanduse ja LULUCF sektori kasvuhoonegaaside seire ja aruandluse täiustamise võimaluste ülevaateraport. Töö eesmärk oli kaardistada hetkeolukord ja leida võimalused KHG seire ja aruandluse täiustamiseks, sh prioriseerides teatud kiireloomulisemaid arendusi ning pannes need kiiremas korras töösse käesoleva mulla- ja maakasutuse teadus-arendusprojekti raames. Ühtlasi oli töö eesmärk parendada koostööd ja infovahetust eri osapoolte vahel.
Valminud kaardistuse alusel on hakatud neid ettepanekuid ellu viima, sh otsides erinevatest allikatest võimalusi arenduste rahastamiseks ning eri projektide ja andmekihtide vahelise sünergia ja ristkasutatavuse suurendamiseks. Töö jätkub arendusprioriteetide kaardistamise ning teadlastelt teadus-arendustööde tellimisega.
Kiirelt kätte: KHG arendusvajaduste tabel (väljavõte raportist).
2025. a I kvartalis viisime läbi kaks konkurssi, mille tulemusena on käivitunud kaks tööd:
- MEMU ehk „LULUCF sektori metsamaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris.“ Töö lõpptähtaeg on 30.10.2027 ja seda viib ellu konsortsium koosseisus Eesti Maaülikool (juhtpartner) ja Tartu Ülikool. Projekti eelarve on koos käibemaksuga 700 000 eurot. Projekti elluviimist jälgib ja suunab juhtkomisjon, mis koosneb Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning konsortsiumi esindajatest.
- PÕMU ehk „LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris.“ Töö lõpptähtaeg on 30.08.2027 ja seda viib ellu konsortsium koosseisus Eesti Maaülikool (juhtpartner) ja Maaelu Teadmuskeskus. Projekti eelarve on koos käibemaksuga 300 000 eurot. Projekti elluviimist jälgib ja suunab juhtkomisjon, mis koosneb Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Eesti Teadusagentuuri ning konsortsiumi esindajatest.
- Maa- ja mullakasutus, sh maahõive
-
2024. a sügisel alustasime laiapõhjaliste aruteludega maa- ja mullakasutuse, sh maahõive valdkonna vajaduste kaardistamiseks.
Esimese tööna on 2025. a kevadel valminud koondülevaade „Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaate koostamine“.
Ülevaate koostas Eesti Maaülikooli uurimisrühm järgmises koosseisus: kinnisvara- ja maakorralduse professor Evelin Jürgenson ning nooremteadurid Kätlin Põdra, Kärt Metsoja ja Birgit Trik. Töö valmis tihedas koostöös tellija juhtgrupiga, mille kooseisus olid Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika valdkonna esindajad. Viimased on seotud ka uue üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” välja töötamisega.
Kiirelt kätte:
Joonis: kokkuvõttev näidisskeem maakasutuse kooskasutusest, konkurentidest ja toetajatest (koostanud töö autorid)
Ülevaate koostamiseks viidi läbi kirjandus- ja dokumendianalüüse ning andmekorjeid ministeeriumites ja nende allasutustes. Töö aruandes on läbiv sõnum, et maapoliitika, maa- ja mullakasutuse juhtimine on kesksed teemad, mis hõlmavad maa ja mulla kui ressursside kasutamist erinevate tegevuste jaoks, nagu põllumajandus, metsandus, elamuehitus ja tööstus. Aruanne toob välja vajaduse integreeritud ja koordineeritud maapoliitika järele, mis ühendaks erinevad sektorid ja tagaks kestliku maakasutuse. Töös on analüüsitud maakasutuse konfliktide ja kooskasutuse võimalusi, tuues esile erinevate huvigruppide vastandlikud huvid ja vajadused, nt põllumajandusmaa ja elamuehituse vahelised konfliktid ning võimalused elurikkuse suurendamiseks põllumajandusmaadel. Esile tuuakse mitmeid probleeme, nagu puudulik seire maakasutuse muutuste osas, ebaselged mõisted ja määratlemiskriteeriumid ning vajadus mitmekihilise integratsioonivõimelise andmestruktuuri järele. Lahendusettepanekud hõlmavad süsteemse seire- ja hindamisraamistiku loomist, selgete määramiskriteeriumide ja metoodikate väljatöötamist ning kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamist.
Tehtud ülevaadet saab käsitleda kui maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise teekaarti. See on aluseks edasistele töödele, sh maa- ja mullakasutuse, sh maahõive suunamise aluste õiguslikule analüüsile (kavas läbi viia 2025. a sügisest 2026. a kevadeni).
- Seirevõimekuste arendamine
-
2024. a sügisel alustasime aruteludega, millist maa- ja mullakasutusega seonduvat seiret tuleks uurida ja arendada. Oluliseks raamistikuks on seejuures jõustumas olev Euroopa Liidu mullaseire ja vastupidavuse direktiiv (lühidalt: mullaseire direktiiv).
2025. a juunis valmis projekti raames Maaelu Teadmuskeskuse mullastiku ekspertide Evelin Pihlapi ja Elsa Putku koostatud koondülevaade „Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire- ja hindamiskulude hinnang.“
Töö annab ülevaate selle kohta, milliseid kohustusi (sh rahalisi) mullaseire direktiiv meile kaasa toob ning milline on selles valguses praegu Eestis toimuv mullastikuseire. Töö aruandes on muu hulgas antud soovitused, milliste tegevustega edasiminek on kõige kriitilisem. Töö annab ka sisendi eestikeelsesse terminoloogiasse, sh mullaseire direktiivi eestikeelsesse tõlkesse.
Ülevaate koostamisel olid abiks Vladislav Apuhtin ja Martin Maddison Keskkonnaagentuurist ning Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest koosnev tuumik.
Kiirelt kätte:
Valminud aruanne on aluseks projektis edasiste maa- ja mullakasutuse, sh maahõive seirega seonduvate tööde planeerimisel, tellimisel ja teostamisel. Järgnevate uuringute skoop ulatub spetsiifilistest mullastikunäitajatest (sh mullakeemia, elurikkus jm) maakasutuse ja -hõivega seonduvate näitajate seire arendamiseni.
Taustamaterjalid
- A4 faktileht: Eesti muld on Eesti süda
Peamised teetähised
Projekti partnerid ja sidusrühmad
Projekti omanik on Kliimaministeerium (KLIM). Projekti juhib Keskkonnaagentuur (KAUR) ning aitab ellu viia Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM).
Tegevustesse on kaasatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus, ülikoolid, projekti uurimisvaldkondadega seotud vabaühendused jt.
Kontaktisikud
Madli Linder (KAUR, mulla ja maahõive teadusarenduse projekti juht | maahõive ja ökosüsteemide teenuste nõunik), @email, tel 5334 5379
Aire Rihe (KLIM, mullakaitse valdkonnajuht), @email, tel 626 2983
Eike Lepmets (REM, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik), @email, tel 625 6564
Janika Laht (Keskkonnaagentuur, LULUCF koordinaator), Janika.Laht@envir.ee
