Loodusdirektiivi mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs.

Valminud on ülevaade olmejäätmete liigiti kogumise vahenditest, mille eesmärk on pakkuda tervikpilt jäätmete kogumismahutitest ja tehnoloogilistest abivahenditest, et toetada omavalitsusi teadlike otsuste tegemisel jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ja kulude optimeerimiseks.

Talv 2024/2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) soojem. Sademeid jagus keskmisest enam, päikesepaistet aga vähem.

Valminud on Kliimaministeeriumi poolt tellitud analüüs elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku kohta, mille eesmärk oli hinnata kogumise korraldust, tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kirjeldada teiste riikide praktikaid ning teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks, mis aitaksid tõsta elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise taset.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on jaanuaris kogutud andmete põhjal 2 847 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 73,4%.

Analüüsi eesmärk oli uue patareimääruse valguses hinnata olemasolevat kogumisvõrgustikku ning teha ettepanekud, mis tagaks patareidirektiivi ja patareimääruse kogumisnõuete täitmise.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus eri- ja üldplaneeringutes on aprillis kogutud andmete põhjal 2 823 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 76,1%.

Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.

Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni olnud suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.