Publikatsioonid

Käesolev segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu lõpparuanne esitab lühikokkuvõtte aastatel 2019 ja 2020 läbi viidud üleeestilise sortimisuuringu tulemustest.

Uuringu eesmärk on töötada välja ettepanekud prügilate rahalise tagatise arvutamise, kogumise ja säilitamise põhimõtete muutmiseks, et tagada käitajate kohustuste täitmine prügilate sulgemisel ja järelhoolde perioodil.

Tootjavastutusel põhineva probleemtoodete kogumis- ja taaskasutussüsteemi efektiivseks toimimiseks on oluline omada ülevaadet probleemtoodete valmistajatest ja maaletoojatest.

Majanduslike mõjude analüüsi eesmärgiks oli hinnata nende muudatustega tootjale, TVO-dele ja riigile kaasnevat majanduslikku mõju.

Käesoleva praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena.

Töö eesmärgiks oli koostada ülevaade aastatel 2001-2009 suletud ja korrastatud prügilate seisukorrast.

Uuringuobjektidena käsitletakse kaevandustes/karjäärides ja rikastustehasaste läheduses asuvaid suletud, sealhulgas peremeheta jäätmehoidlaid.

Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha kasutuselt kõrvaldatud, põletamisele suunatavate liiprite halogeenitud orgaaniliste ühendite sisaldus, hindamaks põletamisprotsessis tekkivat halogeenitud orgaaniliste ühendite emissiooni.

Eestis tekkivast vanaõlist (määrde-, hüdraulika- ja isolatsiooniõlid) koguti Eesti jäätmekäitlusettevõtete poolt kokku ja käideldi vaid umbes 25%.

Käesoleva töö eesmärgiks oli uuringute ja analüüside põhjal välja selgitada üksikasjalikud keskkonnaohud.