Publikatsioonid

Jäätmevaldaja peab teadma oma valduses olevate jäätmete liiki, hulka, päritolu, jäätmekäitluse seisukohalt olulisi omadusi ning jäätmetest tulenevat tervise- või keskkonnaohtu.

Euroopa Liidus jõustus 1996. aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal loodi raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides.

Ida-Virumaa tervikuna ja Kohtla-Järve linn on ajalooliselt kujunenud oluliseks tööstuspiirkonnaks Eestis.

Vastavalt jäätmeseaduse nõuetele peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete omadustest, mis on olulised jäätmekäitluse seisukohast.

Kuna ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil on üks jäätmete taaskasutuse viise, ongi käesolev töö suunatud jäätmete põletamisvõimaluste väljaselgitamisele Eestis.

See töö viitas Eestis PCB-dega seonduvate probleemide olemasolule ning pani aluse edasiseks PCB-sid sisaldavate seadmete inventariseerimiseks.

Õhusaasteallikad jagunevad põhimõtteliselt kahte suurde rühma – punktallikad ja hajusallikad.

Käesolev töö käsitleb seega ainult biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed.

Õhukvaliteedi raamdirektiivist tuleneb neli tütardirektiivi, mis käsitlevad konkreetseid saasteaineid ning millega kehtestatakse nimetatud saasteainetele siht- ja piirväärtused.

Euroopa Liidus jõustus 1996 aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal luuakse raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides.