Publikatsioonid

Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744 : 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.

Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine. 

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda. 

Metsamaa omandiline kuuluvus on olulise tähtsusega indikaator riikide metsanduse ja metsasektori kirjeldamisel.

Käesoleva praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena.

Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.

Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmitud lepingule teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi.

Metsaelupaigad on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad. Paljud selgroogsed, sealhulgas ka linnud, elavad eelkõige just eriilmelistes metsades.

Ammoniaagiheite vähendamise meetmete abil on tänapäeval võimalik hõlpsalt vähendada edaspidist ammoniaagiheidet.

Ringmajanduse rakendamine ja taaskasutuse edendamine eeldab kogu tootmise- ja tarbimise väärtusahela muutmist, uute ärimudelite kasutusele võtmist ja käitumismustrite muutmist.