Publikatsioonid

Tänavune suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet veidi enam.

Kliimamuutuse mõjud Euroopale on suured, kuid taastuvate energiaallikate kasv annab tulevikulootust. Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam.

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.

Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Väljaande eesmärgiks on anda ülevaade nii Eestis möödunud sajandi jooksul toimunud kliimamuutustest kui ka projektsioonidest ja hinnangutest tuleviku kliimale Eestis kuni aastani 2100.

Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.

Ilmajutud Keskkonnaagentuuri ekspertidelt. Lisaks kaardilugusid Eesti maakondade kliima kohta.

2007. aastal ilmunud bibliograafia annab ülevaate Eesti ühe tuntuima geofüüsiku professor Heino Toominga töödest. Mahukas, enam kui 600 kirjega ülevaade sisaldab nii H. Toominga kirjutatud raamatuid, toimetatud kogumikke, teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid kui ka käsikirju.