Publikatsioonid

Käesolevas analüüsis on võrreldud erinevate andmeallikate põhjal saadud metsaelupaikade seisundi üldhinnanguid - kasutatud on nii elupaigainventuuride andmebaasi andmeid kui ma metsaelupaikade seire andmeid.

Analüüs võrdleb SMI ja Natura 2000 metsade seireandmeid ning nende metoodikate ühisosa ning selle eesmärgiks oli võrrelda omavahel nii SMI kui Natura 2000 metsasid ning selgitada välja, kas andmestik sobib metsaökosüsteemi seisundi hindamiseks.

Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu «Metsamullast metsakasvukohatüübini», mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega.

Käesoleva projekti eesmärgiks on anda ülevaade hetkeolukorrast raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumise kohta Eesti päritolu puidus.

Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas.

Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.

Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused.

Käeoleva ülevaate olulisim eesmärk on selgitada, milline metsa asukas üldse on must pässik ja kas selle seene kasvatamine Eesti metsades on mõttekas

Metsamaa omandiline kuuluvus on olulise tähtsusega indikaator riikide metsanduse ja metsasektori kirjeldamisel.

Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.