Kestlik toidusüsteem

Keskkonnahoidlik areng kestliku toidusüsteemi valdkonnas

Kestlik toidusüsteem hõlmab toidu tootmist, töötlemist, jaotamist ja tarbimist viisil, mis tagab toidujulgeoleku ning vähendab negatiivset mõju keskkonnale, kliimale ja tervisele. Keskkonnahoidlikus arengus on olulisel kohal nii põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine aga ka loomatervise ja -heaolu parandamine. 

Eestis on toidusüsteemil muuhulgas oluline roll nii kasvuhoonegaaside heitele, maakasutusele, elurikkusele ja vete seisunditele. Põllumajandussektor on energeetika ja transpordi järel kolmas suurem kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas. Sektori heitkogused on oluliselt vähenenud pärast Nõukogude Liidu lagunemisest tingitud ühiskondlikke ja sotsiaal-majanduslikke murranguid, millega kaasnes põllumajandusmaa kasutuseset väljalangemine, kariloomade arvu kahanemine ning mineraalväetiste ja loomasõnniku kasutamise vähenemine. Pärast Euroopa Liiduga liitumist hakkas kasutatava põllumajandusmaa pindala ja sektori tootlikkus taas kasvama, mis omakorda on kasvuhoonegaaside heidet suurendanud. Olulised keskkonnasurve allikad on ka taimekaitsevahendite ja antibiootikumide veterinaarias kasutamine. Turustatud taimekaitsevahendite kogus haritava maa hektari kohta on aastati kõikunud, kuid viimase viie aasta trendianalüüs viitab kergele langussuunale. Positiivse arenguna on antibiootikumide kogumüük veterinaarias pikaajaliselt vähenenud, mis toetab nii loomade tervist kui ka antimikroobse resistentsuse ohjamist.

Mahepõllumajanduslike põhimõtete rakendamine toetab looduse hüvede säilimist ja pakkumist ning aitab kaasa ka kliimamuutuste leevendamisele. Näiteks on mahepõllumajanduses nitraatide leostumine keskmiselt 26% madalam, pestitsiidide mõju veekvaliteedile puudub ning mulla elustik ja struktuur on oluliselt paremad. Vihmausside arvukus mahepõldudel on keskmiselt 78% kõrgem, vee infiltratsioonikiirus 137% suurem ning pindmine äravool ja erosioon vastavalt 22% ja 26% väiksemad. Need näitajad suurendavad mulla veehoiuvõimet ja vastupidavust nii põuale kui ka liigsetele sademetele, toetades kliimamuutustega kohanemist. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on oluline, et mahepõllumajanduses on mulla orgaanilise süsiniku sisaldus keskmiselt 10% kõrgem ning süsiniku sidumine ligi kuus korda suurem. Samuti on dilämmastikoksiidi (N₂O) heide mahepõllumajanduses keskmiselt 24% madalam. Kuigi hektari kohta arvestatud kasvuhoonegaaside heide on üldjuhul väiksem, on saagikused madalamad, mistõttu toodangühiku kliimamõju jääb tavapõllumajandusega sarnaseks. Loe edasi siit.

Toidusüsteemi keskkonnamõju avaldub ka tarbimistasandil. Toidujäätmete teke elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisega sarnasel tasemel ning olulist vähenemist seiratud perioodil ei ole kujunenud. Jäätmetekke vähendamine on oluline kogu toiduahela ulatuses, sealhulgas tootmises, kaubanduses ja kodumajapidamistes.