Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused

• Eesti põllumajandussektor on energeetika ja transpordi järel kolmas suurem KHG heitkoguste allikas.
• Põllumajanduses on heitkogused märkimisväärselt vähenenud pärast Nõukogude Liidu lagunemisest tingitud ühiskondlikke ja sotsiaal-majanduslikke murranguid, millega kaasnes põllumajandusmaa kasutuseset väljalangemine, kariloomade arvu kahanemine ning mineraalväetiste ja loomasõnniku kasutamise vähenemine. Kuigi võrreldes 1990. aastaga on heitkogused vähenenud, on alates 2004.–2005. aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, kasutatava põllumajandusmaa pindala ja sektori tootlikkus hakanud taas kasvama, mis omakorda on suurendanud kasvuhoonegaaside heidet. Põllumajanduses kasutatavate kütuste heitkogused on alates 1990. aastast üldiselt vähenenud.
• Viimastel aastatel on õiges suunas liikumist mõjutanud põllumajandusloomade arvukuse ja sünteetiliste väetiste kasutamise vähenemine ning põllumajanduslikust toormest biogaasi tootmise kasv. Oluline tegur ka ilmastikutingimused – viimastel aastatel on palju ette tulnud kas põuaseid või liigniiskeid suvesid, mis on negatiivselt mõjutanud põllukultuuride saagikust. 

Põhjalikum ülevaate Eesti poliitikakujundamise vaatest on leitav Kliimaministeeriumi veebilehelt, rahvusvaheliselt võrreldav vaade siit ning Euroopa Liidu riikide andmed EEA veebilehelt.