Liigu edasi põhisisu juurde
Kestlik toidusüsteem Jäätmed Riik DPSIR: Surve

Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).

 

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.

Tableau embed – ToidujtmedjatoidukaduEestisjaEuroopaLiidus
  • Toidujäätmete teke elaniku kohta on Eestis viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel ega näita selget vähenemistrendi.  Kuigi poliitiline raamistik toidujäätmete vähendamise eesmärkide saavutamiseks on tugevnenud, ei ole selle mõju andmetes veel kajastunud.
  • Toidujäätmete valdkonnas on 2030. aastaks seatud eesmärgiks vähendada toidujäätmete teket toidutööstuses 10% võrreldes 2021-2023 keskmise toidujäätmete tekkega (sihttase 31 013 t ehk umbes 23 kg/elanik) ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses, kodumajapidamistes) 30% võrreldes 2021-2023 keskmise toidujäätmete tekkega (ehk 63 kg/elanik).
  • Toidujäätmete teke toidutööstuses on vähenenud ning 2030. aastaks seatud vähendamise eesmärk on sisuliselt juba saavutatud.
  • Kogutekkes olulist vähenemist ei ole, sest suurim osa toidujäätmetest tekib tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). 

Toidujäätmete ja toidukao tekke kohta annab põhjalikuma ülevaate SEI Tallinn uuring.

Märksõnad: jäätmed, toidujäätmed
Avaldatud: 11.03.2026 Uuendatud: 11.03.2026