Publikatsioonid

2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.

Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Halvenenud õhukvaliteeti peetakse üheks suurimaks keskkonnast tulenevaks terviseriskiks, sest õhusaaste avaldab märkimisväärset mõju rahva tervisele

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kindlaks teha toimeaine kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli võimalik keskkonda sattumise teekond.

Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.

Käesolev uuring annab ülevaate Eestis biomassi põletamisel tekkivates põhja- ja lendtuhkades sisalduvate dibenso-p-dioksiinide, polüklooritud dibensofuraanide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide sisaldustest ning võrdleb nende tuhkade vastavust Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele.

30 päeva kaardi väljakutse (#30DayMapChallenge) jõudis ka Keskkonnaportaali. Soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi ellu kutsutud uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal ja toimub igal aastal novembris. 2022.

Sellelt lehelt leiad infot keskkonnaluba omavate paiksete heiteallikate aastaste heitkoguste ning kasutatud kütuste kohta. Andmeid on võimalik filtreerida aasta, maakonna, kohaliku omavalituse, käitajate ning kasutatud kütuste kaupa.

Viimasel kümnendil on Eesti välisõhu kvaliteet oluliselt paranenud, kuid muutused on olnud erinevate saasteainete lõikes küllaltki erinevad. Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.