Meteoroloogiline suvi (juuni, juuli, august) oli pikaaegsest keskmisest ehk normist (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Kõige soojem kuu oli juuli (19,2 °C), mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 1,4 °C normist soojem. Juuli esimesel poolel oli ülekaalus aastate keskmisest jahedam, teisel poolel aga soojem ilm. Juulikuu teisel poolel esines mõnel pool ka üks-kaks kuumalainet. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C). Alates 1922. aastast on see soojuselt 6. kohal. Kõige jahedam suvekuu oli seevastu juuni (14,0 °C), mil õhutemperatuur oli 0,8 °C normist jahedam. Juuni viimane kolmandik kujunes aastate keskmisest tunduvalt jahedamaks – keskmine õhutemperatuur oli 1,5 °C normist madalam. Ka august oli normist 0,9 °C madalama temperatuuriga (15,8 °C) ehkki algas keskmisest soojemalt.
Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Arvestatuna 1922. aastast on tänavune suvi sademete rohkuselt 7. kohal. Kõik kolm suvekuud olid normist sajusemad. Sademeid jagus paikkonniti suvele iseloomulikult väga erinevalt – suve jooksul oli vaid üksikuid päevi, mil seirejaamad ei registreerinud sadu. Suve kõige sajusem koht oli keskmiselt Narva (456 mm), kõige kuivem seevastu Ruhnu (kus sadas 180 mm ehk 93% normist).
Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Möödunud suve rahest, äikesest, trombidest jms loe alljärgnevast kaardiloost. Kaardiloo suures aknas kuvamiseks, jagamiseks jm toiminguteks vaata kaardilugu SIIN.
Märksõnad: Ristna, Roomassaare, Ruhnu, Pärnu, Tõravere, Kuusiku, Tooma, tuuleiil, Vaindloo, Kunda, Lääne-Nigula, Vilsandi, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Osmussaare, Kõrgessaare, Valga, minimaalne, maksimaalne, troopilised ööd, kuumalaine, päikesepaiste kestus, UV-indeks, ultraviolettkiirgus, vesipüks, äikesepäevad, pilv-maa välk, videoülevaated