Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni olnud suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.
Suure osa Euroopa Liidu liikmesriikide, sealhulgas Eesti, olemasolevad teadmised toorainete esinemise kohta pärinevad ajast, mil strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks vajalike kriitilise tähtsusega toorainete varustuskindlus ei olnud prioriteet.
Ajakohase geoloogilise teabe puudumine kriitilise tähtsusega toorainete kohta aga suurendab nende tarneriski ja seab ohtu siseturu toimimise, mistõttu on vajalik koostada riiklikud programmid kriitilise tähtsusega toorainete ja neid sisaldavate mineraalide otsinguks.
Need programmid võivad muu hulgas olla nii geoloogiline kaardistamine, geokeemiline või -teaduslik uuring või olemasolevate geoloogiliste andmekogude info täiendav analüüs. Ühe osana tuleks kaaluda ka kaasajastatud meetodite kasutamist, et võimalike toormeteni jõuda. Selleks valmis Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti Geoloogiateenistuse ülevaade „Eesti riiklik kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programm“, mille töögruppi kuulusid geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik ning geoloog-akadeemik Kalle Kirsimäe, geoloog Johannes Vind ja Tarmo All.
Jagatud Eesti
„Maailmamajandus ning pea kõigi regioonide arendusprojektid seisavad suuresti kriitiliste toormete najal. Euroopa Liitu imporditakse näiteks 84 protsenti fosforiidist ning haruldasi muldmetalle sisuliselt sajaprotsendiliselt. Geoloogilised andmed lubavad arvata, et Eesti asukoht peidab maapõues mitmeid kriitilisi toormeid, kuid nendeni jõudmine nõuab juba täna tegutsemist, et meil kümmekonna ja enama aasta pärast oleks võimalus päriselt kaevandamisega alustada,“ ütleb Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens.
Eesti kristalliline aluskord moodustus umbes 1,93 kuni 1,54 miljardit aastat tagasi ning koosneb peamiselt moonde- ja tardkivimidest. Aluskord koosneb kahest suurest üksusest: Põhja- ja Kirde-Eesti, kus domineerivad tumedad moondekivimid, ning Lõuna- ja Lääne-Eesti, kus kummaski võib leida heledama tooniga moondekivimit. Kaht tsooni omakorda eraldab umbes 30 kilomeetri laiune loode-kagusuunaline Paldiski-Pihkva deformatsioonivöönd (PPDZ), mis moodustab meie maapõuel justkui suure geoloogilise armi.
Joonis 2. Kristalse aluskorra kaart ja pealispinna absoluutkõrgus (Koppelmaa, 2002)
Struktuuriliselt peetakse Eesti kristalset aluskorda samastuvaks Fennoskandia kilbi Svekofenni kompleksiga – see annab meile aimu, milliseid maavarasid võib maasügavus endas peita.
„Kuna Rootsi ja Soome aluskord on tuntud nii tsingi, plii, vase, raua kui kulla maagistumise alana, annab see meile lootust, et sarnast tüüpi protsesse leiab siingi. Regionaalne seos on muu hulgas võtmetähtsusega, et suunata edasisi uuringuid ja prognoosida potentsiaalsete maardlate asukohti. See on nagu suur pusle, mille tükid hakkavad omavahel kokku sobima,“ ütleb Jürjens.
Potentsiaali leidub
Eesti kristalse aluskorra maavarade uurimise ajalugu ulatub eelmise sajandi esimesse poolde. Süstemaatilised otsingud hoogustusid 1960ndatel, kuid paraku katkesid 1991. aastal. Õnneks taastusid need 2018. aastal seoses Eesti Geoloogiateenistuse Jõhvi magnetilise anomaalia (JMA) uuringutega. Aastatel 2020-2023 viidi läbi Jõhvi ja Uljaste piirkonna sulfiidse maagistumise uuringuid.
Muuhulgas kivimite koostise, ehituse, leviku, tekke ja geofüüsikaliste tunnuste alusel jagatakse Eesti veel lisaks kuueks tsooniks: Tallinna, Tapa, Alutaguse, Jõhvi, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti. Nii ongi näiteks Jõhvi tsoonile omased magnetiitgneisid, mis põhjustavad Jõhvi JMAd ning millest kirjutasime ka ülal.
Tsoonides on teadaolevatest maagistumise nähtustest olulisimad:
- Mangaanirikkad magnetiitgneisid Jõhvi tsoonis, mis piirkonnas anomaaliat põhjustavad. Kuigi rauasisaldus on võrreldes Põhja-Euroopa kaevandustega madalam ja lasuvussügavus suur, leiti JMA-s kaasaegsete meetoditega ka kõrgenenud arseeni ja volframi sisaldused, samuti eheda vismuti-telluuri ja hõbeda-kulla ilmingud. Nende leviku ja potentsiaali täpsemaks selgitamiseks on uuringute jätkamine põhjendatud.
- Sulfiidne mineralisatsioon Tallinna ja Alutaguse tsoonides, kus esinevad grafiiti sisaldavad gneisid, grafiitkildad ja kvartsiidid. Nendes kivimites on leitud vasesisaldusi kuni 3000 miljondikosa ja tsingi sisaldusi üle 10 000 miljondikosa. Grafiidi sisaldus ulatub 10-15 protsendini. Sulfiidsetes grafiitkiltades on kullasisaldused kohati kuni 1 miljondikosa, kuid enamasti on need foonilised.
- Haruldaste muldmetallide kõrgenenud sisaldused kaaliumirikastes anortosiit-rabakivide plutoonides, näiteks Märjamaa plutooni rabakivides.
„Nagu näha, on potentsiaali avastamiseks palju, kuid pikemas perspektiivis aitab meid edasi põhjalik kaardistamine ja riiklike programmide paika panemine. Nii saame kindlamini otsustada, millises suunas riigina liigume ning kuivõrd suures mahus soovime enda maapõue võimalikke aardeid avastada,“ ütleb Jürjens.