Publikatsioonid

Talv 2024/2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) soojem. Sademeid jagus keskmisest enam, päikesepaistet aga vähem.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on jaanuaris kogutud andmete põhjal 2 847 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 73,4%.

Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.

Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Võerdla pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile.

Valminud on Kliimaministeeriumi poolt tellitud analüüs elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku kohta, mille eesmärk oli hinnata kogumise korraldust, tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kirjeldada teiste riikide praktikaid ning teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks, mis aitaksid tõ

Loodusdirektiivi mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on novembris kogutud andmete põhjal 2 924 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 75,4%.