Analüüsid

Eesti maahõive 2023 kaardistuse eesmärgiks on anda ülevaade, kui suur osa Eesti pindalast on erinevate objektide poolt hõivatud. Töö käigus valmisid Microsoft Excelil põhinevad statistika tööriistad ning maahõivet iseloomustavad kaardikihid.

Kliimamuutuse mõjud Euroopale on suured, kuid taastuvate energiaallikate kasv annab tulevikulootust. Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam.

Antud analüüsi eesmärgiks oli koondada perioodil 1997-2003 mõõdetud kaadmiumi, elavhõbeda ja plii mõõtmistulemused ning leida nende põhjal reostuskoormuste hinnangud Soome lahte, Liivi lahte ja Läänemere avaossa Eesti territooriumil.

Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.

Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.

Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.

Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.

2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.