Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat magedat ja soolast vett (välja arvatud põhjavesi) veekogudes ning tahkes olekus vett (liustikud jm). Pinnaveekogud on voolu- (jõed, ojad, kraavid) ja seisuveekogud (järved, tiigid) ning meri.
Keskkonnaregisti andmetel on Eestis 234 jõge, 1028 oja, 1181 kraavi ning 1535 looduslikku järve.
Kontaktid:
1. Pinnaveekogud ja nendega seotud piirangud (@email)
2. Pinnaveekogumid ja nende seisund (@email)
3. Pinnavee koormused ja EstModel (@email)
Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada ühte neist vabavarana levitatavast tarkvarast:
Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele moodustatud veekogumite ning vesikondade kaardikihid
Kaardikihid on toodud vesikondade kaupa, jõgede ja järvede kogumid lisaks Eesti
siseselt kasutatavatate alamvesikondade kaupa.
Kõiki kaardikihte on võimalik alla laadida Keskkonnaportaali kaardirakendusest.
Järvekogumid (seisuveekogumid)
Jõekogumid (vooluveekogumid)
Rannikumerekogumid
Vesikonnad ja alamvesikonnad
Lisainfot Veepoliitika Raamdirektiivi kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Pinnaveekogumid ja nende seisundi hindamise metoodika
Pinnaveekogumid on moodustatud vastavalt määrusele nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused “. Määrusega kehtestatakse vooluveekogude, seisuveekogude ja rannikuvees eristatud pinnaveekogumite nimekiri, eristatud pinnaveekogumite ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi kvaliteedinäitajate väärtused, pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundiklassi ning territoriaalmere keemilise seisundiklassi määramise kord, pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude elustiku kaitseks vajalikud vee kvaliteedinäitajate väärtused ja hea seisundi kirjeldus, Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744, sh 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.
Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit 5-astmelises skaalas: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Veekogumi ökoloogilist seisundit hinnatakse 5 kvaliteedielemendi alusel: fütoplankton (seisu- ja rannikuveekogumites), suurtaimed ja/või põhjataimestik või põhjaelulised ränivetikad, suurselgrootud põhjaloomad, kalastik ning füüsikalis-keemilised üldtingimused (voolu- ja seisuveekogumites). Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea ja halb.
Mis seisundis on meie pinnaveekogumid?
Pinnaveekogumite seisundit hindab Keskkonnaagentuur iga-aastaselt. 2021. a seisuga on heas koondseisundis 52% pinnaveekogumitest (58% vooluveekogumitest, 15% seisuveekogumitest ja 0% rannikuveekogumitest). Seisuveekogumite kesise või halvema ökoloogilise seisundi põhjuseks on üldiselt eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine nii valglalt lisanduvate toitainete kui ka settesse talletunud toitainete tõttu. Halva keemilise seisundi põhjustavad üldiselt elavhõbeda, kaadmiumi ja polübromodifenüüleetrite (PBDE) sisaldus kalas. Vooluveekogumite kesist või halvemat ökoloogilist seisundit põhjustavad vooluveekogumites peamiselt kalastiku ja suurselgrootute näitajate kehvad tulemused, sest hüdromorfoloogilised häiringud (paisud, maaparandus), mis neile kõige tugevamalt mõjuvad, on kõige levinumat tüüpi koormus vooluveekogumitel. Valdavas osas vooluveekogumites pole ohtlike ainete sisaldust mõõdetud, kuid halba seisundit põhjustab nii elavhõbe ja kaadmium kalas ning heptakloor(epoksiid) ja benso(a)püreen vees. Kõigis rannikuveekogumites on probleemiks eutrofeerumine. Halba keemilist seisundit põhjustab enim elavhõbe ja PBDE kalas ja tributüültina settes ja kaadmium.
Täpsemalt loe Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiaruandest.
Vaata lisaks:
- Pinnaveekogumite seisundiinfo
- Pinnaveekogumite seisundi interaktiivne kaardilugu
- Vooluveekogumite hüdromorfoloogiline analüüs
- Reostuskoormuste aruanded
- Suplusvesi: http://terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi.html
- Paisud ja kalapääsud: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/kalade-randetingimuste-parandamine
- Maaparandussüsteemide kaardirakendus
Interreg projektiga GURINIMAS, mille eesmärk on hinnata kvantitatiivselt bioloogiliselt omastatava (reaktiivse) lämmastiku (Nr) voogusid majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel Eestis ja Lätis ning piiriülest lämmastiku importi ja eksporti, rakendades materjali- ja ainevoo analüüsi metoodikat kogu riigi tasandil. Loe täpsemalt bioloogiliselt omastatava lämmastiku bilanssi kohta siit.
Hinnangulised reostuskoormused hüdrokeemia seirejaamades ja vooluveekogude suudmetes on arvutatud kasutades riikliku seire andmeid. Arvutused on läbi viidud EstModel mudeliga. Lähemalt saab tutvuda siit.