Välisõhk

 Muutused Eesti välisõhu kvaliteedis aastatel 2010-2020

Andmed uuendamisel 

KASVUHOONEGAASIDE HETKOGUS, TUHAT CO₂ EKVIVALENTTONNI

Kasvuhoonegaase on mitmeid, need põhjustavad kliimamuutusi, näiteks ekstreemseid ilmastikunähtuseid. Kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel kümnenditel olnud langustrendis, kuid kliimamuutuste leevendamiseks tuleb leida veel võimalusi heitkoguste vähendamiseks, näiteks kasutades rohkem taastuvenergia võimalusi.

Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud kasvuhoonegaaside aastaseid heitkoguseid tuhat süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalenttonnis. Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi (dilämmastikoksiid, metaan, f-gaas), mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. 

Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid, mis moodustab 84,2% summaarsest kasvuhoone gaaside (KHG) heitkogusest. Metaani (CH4) osakaal on 7,6%, dilämmastikoksiidi (N2O) osakaal on 6,6% ja f-gaasidel 1,6%. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kliimamuutusi, mille  võimalikeks tagajärgedeks on näiteks üleujutuse ohu suurenemine, (joogi)veevarude vähenemine ja mullakvaliteedi halvenemine.

Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus on vähenenud võrreldes 1990. aastaga ligikaudu 64% maakasutuse ja metsandussektori (LULUCF) mõju arvestamata. Koos LULUCF sektoriga oli vähenemine 63%.

Suure heitkoguse languse on tinginud majanduse ümberkorraldamine 1990ndate alguses. Praegusel ajal on peamisteks heitkoguste mõjutajateks majandustõusud ja –langused, sh lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ühiku hind. Suurima panuse summaarsesse KHG heitkogusesse annab põlevkivil baseeruv energeetikasektor, mis 2018 aastal moodustas 83,5% (sh transport). Neile järgnevad põllumajandus, tööstuslikud protsessid ja jäätmekäitlus.

Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks ja piiramiseks rakendatakse ning plaanitakse tulevikus ellu viia mitmesuguseid meetmeid. Kuna enamik KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, on selles sektoris ka suurim potentsiaal heitkoguseid vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on taastuvenergial (nt tuule- ja päikeseenergial) ning biokütuste laialdasemal kasutamisel. Taastuvenergia kasutamist toetatakse nii investeeringutoetuste, otsetoetuste kui ka tõhusama koostootmise abil. 

• Lae alla Exceli formaadis algandmed

NO_X (VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE VÄHENEMINE, %)

Lämmastikoksiidid põhjustavad happevihmade teket ning koos teiste saasteinetega  panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse. Lämmastikoksiidide heide, mis peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on vähenenud rohkem kui poole võrra (1990datest).

Indikaator näitab paiksetest ja hajussaasteallikatest õhku paisatud lämmastikoksiidide (NOx) aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.

Välisõhku paisatud lämmastikoksiididest pärines 2019. aastal 38% liikuvatest saasteallikatest. Oluline saasteallikas oli ka energiasektor (24%), vähemal määral pärinesid lämmastikoksiidide heitmed mittetööstuslikust põletamisest (20%). Sarnaselt vääveldioksiidiga on peamisteks paikseteks lämmastikdioksiididega saasteallikateks suuremad peamiselt põlevkivi kasutavad elektrijaamad.

Võrreldes 1990. aastaga on lämmastikoksiidide heitkogused 2019. aastaks vähenenud 69%. Peamiselt on heitkoguseid kahandanud muutused energia- ja transpordisektoris. Lämmastikoksiidide heitkogused maanteetranspordist saasteallikatest on vähenenud 73%. Heitkogused vähenesid enim 1990. aastate alguses, sest ajavahemikul 1990–1993 vähenes oluliselt nii bensiini kui ka diislikütuse kasutamine maanteetranspordis – vastavalt 58% ja 45%. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse kasutamine, kuid samal ajal on suurenenud ka uute, katalüsaatoritega autode arv.

Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada lämmastikoksiidide heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 18% ning 2030. aastaks 30%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.

Alljärgneval joonisel toodud hallid tulbad näitavad heitkoguste vähendamismeetmeid arvestavaid prognoositavaid heitkoguseid tulevikus.

• Lae alla Exceli formaadis algandmed

LOÜ (VÄLISÕHU SAASTEAINETE HETKOGUSTE VÄHENEMINE, %)

Lenduvad orgaanilised ühendid koos teiste saasteinetega  panustavad  maapinnalähedase osooni tekkesse ning võivad põhjustada limaskesta ärritusi. Veerand sajandi jooksul on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra.

Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) aastaseid tegelikke ning lähiaastateks prognoositavaid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.

Lenduvad orgaanilised ühendid, süsinikoksiid (CO), metaan (CH₄) ja lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on oma tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Maapinnalähedane osoon ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemilise reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva sudu üks komponent.

Põhiosa Eestis välisõhku paisatud lenduvatest orgaanilistest ühenditest tekib tööstuslikest protsessidest ja lahustite kasutamisest (2019. aastal 45%). Loomakasvatusest pärineb 20% ning mittetööstuslikust põletamisest 14%. Võrdlusena olid aastal 1990 peamised allikad maanteetransport ja keemiatööstus.

Ajavahemikul 1990–2019 on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud 66%. See on peamiselt tingitud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud muutustest, autobensiini kasutamise vähenemisest ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest.

Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 10% ning 2030. aastaks 28%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra. 

Alljärgneval joonisel on toodud tegelikud heitkogused tegevusalade kaupa (eri värvidega tähistatud osakaalud tulbas). Jooned näitavad Eestile seatud eesmärke, mis tuleb vastavalt aastateks 2020–2029 ja 2030 saavutada. Hallid tulbad on heitkoguste vähendamismeetmeid arvestavad prognoositavad heitkogused tulevikus.

• Lae alla Exceli formaadis algandmed

NH₃ (VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE VÄHENEMINE, %)

Ammoniaagi heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest ja põhjustavad happevihmade teket, mis kahjustab nii loodust kui inimeste vara.

Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud ammoniaagi (NH3) aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.
 
Väävli- ja lämmastikühendid (sh ammoniaak) moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ning muud vara. Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist (SO2), lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH3).

Põhiosa Eestis välisõhku paisatud ammoniaagist tekib põllumajanduses (2019. aastal umbes 89%). Marginaalne hulk ammoniaagist pärineb maanteetranspordist ja puidu põletamisest kodumajapidamistes.

Ajavahemikul 1990–2019 on ammoniaagi heitkogused vähenenud 51%, mis on peamiselt tingitud muutustest majandussektoris. Näiteks on vähenenud haritava maa pindala, kasutatavate väetiste kogused ning põllumajandusloomade arv. Võrreldes 1990. aastaga on väetiste kasutamine vähenenud ligikaudu 30%, lüpsikarja ja sigade arv on vähenenud vastavalt 70% ja 66%.

Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada ammoniaagi heitkoguseid 2020.–2030. aastateks 1%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.
Alljärgneval joonisel toodud hallid tulbad näitavad heitkoguste vähendamismeetmeid arvesse võtvaid  prognoositavaid heitkoguseid tulevikus.

• Lae alla Exceli formaadis algandmed

SO₂ (VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE VÄHENEMINE, %)

Väävliühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda. Eestis on vääveldioksiidi heitmete vähenemisele kaasa aidanud elektrijaamade tehnoloogiliste lahenduste uuendamine. Heitkogused on vähenenud pea 93%.

Indikaator näitab paiksetest ja hajussaasteallikatest õhku paisatud vääveldioksiidi (SO₂) aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.

Väävli- ja lämmastikühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ja muud vara. Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist, lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH₃).

Peamised õhu vääveldioksiidiga saasteallikad on Eestis põlevkivi baasil (põlevkivi on kõrge väävli- ja tuhasisaldusega fossiilkütus) töötavad Narva Elektrijaamad, mille osakaal üldheitkogustest oli 2019. aastal 45%. Võrreldes 1990. aastaga on vääveldioksiidi heitkogused vähenenud 93%, mis on seotud põlevkivi ja raskekütteõli kasutamise vähenemisega ajavahemikul 1990–2019 vastavalt 47% ja 97,8% võrra. Sama ajavahemiku jooksul on karmistatud ka vedelkütuste väävlisisalduse norme ning on suurenenud taastuvenergiaallikate osakaal. Graafikul on esitatud kasutatud kütused soojusühikutes (PJ).

Viimastel aastatel on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemisele kaasa aidanud Eesti ja Balti elektrijaamade mõnede energiaplokkide renoveerimine, kus vana tolmpõletustehnoloogia on asendatud uue keevkihttehnoloogiaga. Kaasajastatud tehnoloogia on võimaldanud tõsta katelde efektiivsust ja vähendada vajamineva põlevkivi kogust. Uutes kateldes toimub vääveldioksiidi sidumine juba põletamisprotsessi käigus, mistõttu on vääveldioksiidi heitmed viidud praktiliselt nullilähedasteks. Lisaks energiaplokkide renoveerimisele on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemist mõjutanud vanade energiaplokkide demonteerimine Balti Elektrijaamas ning väävliärastusseadmete kasutuselevõtmine.

Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada vääveldioksiidi  SO₂  heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 32% ning 2030. aastaks 68%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.

• Lae alla Exceli formaadis algandmed

PM2.5 (VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE VÄHENEMINE, %)

Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud eriti peenete osakeste (PM2.5) aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.

Peenosakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi mõjutades eelkõige elanikkonna tundlikumat osa: vanureid, lapseootel naisi ja lapsi.

Eestis välisõhku paisatud eriti peenetest osakestest pärineb 39% mittetööstuslikust põletamisest (eelkõige puidu põletamisest). 23%  välisõhku paisatud eriti peenetest osakestest tekib peamiselt põlevkivil baseeruvas energeetikas ning 21% põletamisest töötlevas tööstuses. Muudest saasteallikatest on olulisemad transport ja põllumajandus.

Ajavahemikul 2000–2019 on eriti peenete osakeste heitkogused vähenenud 62%, mis on peamiselt tingitud elektritoodangu vähenemisest.

Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada eriti peenete osakeste heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 15% ning 2030. aastaks 41%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.

• Lae alla Exceli formaadis algandmed