Kaardilood

Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW.

Riikliku keskkonnaseire 2025. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.

Uuringu eesmärk on pakkuda põhjendatud ja rakendatavaid ettepanekuid, kuidas korraldada Eestis korduskasutuskõlblike ja kasutatud ning jäätmeteks muutunud tekstiilide kogumist, ning toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) muudatuste ülevõtmist Eesti siseriiklikk

Töö koostati IV perioodi veemajanduskavade (2028–2033) koostamise toetamiseks. Tulemusi kasutatakse veemajanduskavade meetmeprogrammis paisudega seotud meetmete ja tegevuste prioriseerimisel. 

2026. aasta kevad jagas soojuselt kolmandat kohta, ületades pikaajalist keskmist (1991-2020) 1,6 °C võrra.

Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis.

Uuringus kaardistati maa- ja mullakasutuse poliitika juhtimise võimalused erinevatel valitsemistasanditel (riik, kohalikud omavalitsused, maaomanikud ja kasutajad) ning anti ülevaade Eesti õigusraamistikust.

Maikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW.

2026. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2025. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Töös analüüsitakse Eesti põhjaveekogumite 2024 - 2025. aasta riikliku seirevõrgu tihedust, seire sagedust ja seirekaevude sobivust vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele, veepoliitika raamdirektiivile (VRD, 2000/60/EÜ) ja põhjaveedirektiivile (2006/118/EÜ).