Uudised

Alates 27. märtsist on inimesed saanud vastuseid tuuleenergia ja tuulikutega seotud küsimustele riigiinfo telefonilt 1247. Esimese kuu jooksul on huvi tuntud peamiselt tuulikutasude ja tervisemõjude teemadel.

2024. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 97 miljonit eurot.

Taristuminister Kuldar Leis laiendab jäätmete ringlussevõtu investeeringute toetuse sihtgruppi, et rohkem ettevõtteid saaks riigi toel arendada ringmajandust. Toetuse kogumaht on 14 miljonit eurot.

„2024. aasta seirearuande põhjal võib öelda, et aasta oli mitmekesine, järskude ilmamuutustega ja ettearvamatu,“ võtab aasta kokku metsaosakonna juhtivspetsialist Vladislav Apuhtin. „Huvitav oli sel aastal metsa mullaveeseire.

Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki megatrendid. Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele.

Tuuleparkide rajamiseks sobilike riigimaade oksjoni tulemusena alustatakse 13 alal tegevusi tuuleparkide kavandamiseks.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv.

Kliimaministeeriumi eestvedamisel käivitati 2024. aasta aprillis Digimetsade projekt, mille eesmärk on suurendada metsandusandmete usaldusväärsust, kvaliteeti ja kättesaadavust.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tunnistas täna Eesti energiamajanduse arengukava 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastavaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele.

Tallinnas esitleti pilootprojekti „Merehunt" esimesi tulemusi, mis näitasid suurt huvi meie merekeskkonna reaalajas ja tänasest kordades põhjalikema andmete kättesaadavuse vastu.