Uudised

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2025 kolmeteistkümnes maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kutsub kohalikke omavalitsusi ja vee-ettevõtteid taotlema toetust üleujutusohtude ennetamiseks ja leevendamiseks.

Keskkonnaamet kinnitas äärmiselt haruldase taimeliigi mägi-kadakkaera kaitse tegevuskava. Mägi-kadakkaera levik Eestis piirdub ainult ühe loodusliku populatsiooniga. Senine kaitsekorraldus on toetanud liigi säilimist ja aidanud kaasa arvukuse suurenemisele.

Kliimaministeerium katsetab väikekiskjate arvukuse reguleerimist sihipärasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsemisedukust ja seeläbi nende seisundit. Meetme tõhusust kinnitavad nii Eesti pilootprojektid kui ka teiste Euroopa riikide kogemus.

Copernicuse andmebaasi ERA5 andmetel oli 2025. aasta maailmas soojuselt kolmas mõõteajaloos. Aasta oli kõigest marginaalselt (0,01 °C võrra) jahedam kui aasta 2023 ja 0,13 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aastast. Viimased 11 aastat on olnud kõige soojemad aastad vaatlusajaloos.

Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmise ettepanekud, millega vähendatakse oluliselt bürokraatiat.

Põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektori kliimakindlamaks muutmine aitaks vältida miljardeid eurosid kahjusid, mida põhjustavad kliimamuutustega seotud üha sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused.

Vastavalt Tallinna halduskohtu määrusele saavad Kikepera looduskaitsealal taastamistööd 97% ulatuses jätkuda. Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamine on planeeritud ainult riigimaale ning reaalseid mõjusid eramaadele, sh kohtusse pöördunud maaomanike kinnistutele ei ole. 

Ühel tavalisel hommikul Põhja-Eestis alustab Keskkonnaameti kiirguslabori spetsialist oma tööpäeva nagu alati – kontrollib kiirgusseiresüsteemide töökorda, registreerib looduskeskkonnast, toiduainetest ja ehitusmaterjalide toorainest võetud proovide mõõtetulemused ning veendub, et üllatusi ei ole