Uudised

Avaldasime Keskkonnaportaalis uue mõõdikupõhise vaate, mis võimaldab jälgida keskkonnahoidliku arengu terviklikku edenemist Eestis. Seekord vaatasime lähemalt elurikkuse ja maakasutuse valdkonda, mis tugineb ökosüsteemide, liikide, maakasutuse ning vete seisundit kirjeldavatele mõõdikutele.

Keskkonnaamet alustas pesitsusrahu kontrollidega 15. aprillil, keskendudes enim kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Kontrollide tulemustega võib senise põhjal rahul olla - kolme esimese nädala jooksul on tulnud peatada ainult kaks raiet.

Kuna tehisintellekt kujundab kiiresti ümber Euroopa majandust, võib see meie jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist kas kiirendada või aeglustada.

Maikuu õhutemperatuur kogu kuu lõikes kujuneb keskmisest veidi kõrgemaks (norm 9,0..11,9°C). Sademeid tuleb normist pisut vähem (norm 31..54 mm).

2026. aasta aprilli keskmine õhutemperatuur oli 4,8 °C, mis on 0,1 °C pikaajalisest keskmisest madalam. Pikas aegreas paigutub tänavune aprill soojuse poolest keskmike hulka. Aprilli madalaim õhutemperatuur –5,5 °C mõõdeti Jõhvis 21. aprillil. Kõige soojem päev oli 15.

Viimase nädala jooksul on mitmest Lääne-Virumaa rannast leitud tahkeid musti masuudiklompe. Kutsume laupäeval, 2. mail kell 11 vabatahtlikke Karepa rahvamaja juurde ning kell 12 Lobi küla Pedari talu juurde. Koos minnakse edasi koristama.

Looduskaitseliste tööde teostamise raames on avatud taotluse voor Keskkonnaameti poolt tellitud töödele, et parandada ja/või säilitada kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide seisundit. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 15. mai 2026 kella 14.00.

Keskkonnaagentuur jälgib igal talvehooajal jääolusid Eesti vetes. Jäävaatluste põhjal koostatud ülevaated ja jääkaardid annavad olulist teavet nii meresõiduohutuse, jäämurdetööde kui ka jääteede rajamiseks ning aitavad paremini mõista meie talvede muutlikkust.

Keskkonnaamet kinnitas võõrnälkjate ohjamiskava, mis koondab parima olemasoleva teadmise võõrnälkjate tõrje korraldamiseks ja nende edasise leviku pidurdamiseks.

Euroopa on jätkuvalt maailma kõige kiiremini soojenev manner ning kliimamuutuste mõju avaldub üha selgemalt nii kuumalainete, põudade, maastikupõlengute kui ka kiiresti kahaneva lume- ja jääkatte kaudu.