Ulukite jäljevihik
Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.
Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.
2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.
Iga-aastase seire põhjal uuenev kaardilugu. Saa teada, kuidas läheb Eesti elusloodusel!
Matsalu rõngastuskeskuses kogutavad andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab muuhulgas lindude kohta saadud andmeid sorteerida liigi, vanuse ning rõngastuse aja ja koha järgi. Nii saavad linnuhuvilised kaartidelt vaadata kuhu meie linnud rändavad või millal rõngastatud linde siin kõige enam kohtab.
Töö eesmärgiks oli analüüsida poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikate arvukusele ja liigirikkusele.
"Eesti looduse kaitse" on kogumike sari, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti looduskaitse seisust, hinnata nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil seatud sihtide täitmist ja kirjeldada elurikkuse säilimiseks kavandatavaid tulevikusuundumusi.
Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km 2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks
Eesmärk on kujundada ühtne ja läbipaistev metoodika mererajatiste keskkonnamõju hindamiseks, keskendudes eelkõige nende võimalikule mõjule veemajanduskavade ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele.