Keskkonnaamet on veendumusel, et inimesed on ausad ning iga reeglite rikkuja soov on oma eksisammule kiiresti õiglane tagasiside saada. Kuna keskkonnakaitseinspektor võib olla mõnel teisel sündmuskohal hõivatud ega saa alati kiire lahendusega abiks olla, töötasime välja iseteenindusliku…
Eesti põldudel ja metsades jälgitakse regulaarselt, mis toimub meie muldadega. Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.
Mitmel pool riigis on sademete hulk juba praeguseks ületanud kogu kuu keskmise normi ning mitmetes hüdromeetriajaamades on registreeritud tavapärasest märksa kõrgemad veetasemed.
Eile Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul esindas Eestit energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arutelude keskmes olid romusõidukite määruse uuendused, kliimamuutuste raamkonventsiooni COP30 kohtumise ettevalmistus ning muud Euroopa rohereformiga seotud küsimused.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvates Eesti käitistes suurenes CO2-heide 2021. aastal ligi 22% võrreldes 2020. aastaga ehk ligikaudu 1,2 mln tonni CO2 võrra. Nii selgub Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 44 elektri- ja soojusenergia-,…
Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kavandiga saab tutvuda ameti kodulehel ja ettepanekuid esitada kuni 6. maini 2022.
Keskkonnaameti Kliima- ja välisõhubüroo kliima peaspetsialist Annika Konovalov kirjutab Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi taustast ja hetkeolukorrast. Eestis vastutab kauplemissüsteemi rakendamise eest Keskkonnaamet.
Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.
Iisraeli rünnakud Iraani tuumarajatistele ei põhjusta Eestile kiirgusohutuse seisukohalt riske. Hetkel teadaoleva info põhjal on rünnaku sihtmärk olnud maa-alune uraani rikastamise tehas ning radioaktiivsete ainete ulatuslik levik keskkonda on väga vähetõenäoline.
Järglaste saamise ajal on loodus häirimise suhtes eriti tundlik ning et pesitsemine, poegimine või tärkamine untsu ei läheks, peaks inimene looduses liikudes sealsete asukatega arvestama.