2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine.

Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu «Metsamullast metsakasvukohatüübini», mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega.

Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.

Asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks potentsiaalsete alade kaardistus.

Lõpparuanne käsitleb TÜ MSI projektimeeskonna saadud tulemusi SMI arendusprojekti ülesannete täitmisel ajaperioodil 24.07.2023 - 31.05.2024.

Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase kõrge. Sellest suure osa moodustab aga jäätmete kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhia ja ringmajanduse seisukohast tuleks eelistada korduskasutust ja jäätmete materjalina ringlussevõttu.

2024. aasta kevade õhutemperatuurid, sademed, päikesepaiste, äikese ning tuule vaatlusandmete kokkuvõte.

Loe kuidas kuum ilm meie tervist mõjutab, milline on sellest tulenevalt hinnanguline suremus Eestis ja mida saame teha kuumusest tingitud terviseriskide vähendamiseks.

Ülevaate andmiseks olemasolevate tuuleparkide kohta saadi rajatud tuulikute andmed Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust ja võimsuste arvutamisel kasutati Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud andmeid

Käesolev uuring annab ülevaate Eestis biomassi põletamisel tekkivates põhja- ja lendtuhkades sisalduvate dibenso-p-dioksiinide, polüklooritud dibensofuraanide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide sisaldustest ning võrdleb nende tuhkade vastavust Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele.