> Vaata ka samal analüüsil põhinevat tuuleenergeetika planeeritava ja hinnangulise võimsuse visualiseeritud töölauda.
Taust
Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks on Keskkonnaagentuur (KAUR) koostöös Kliimaministeeriumi (KliM) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga (REM) valmis saanud ajakohastatud Tableau lahenduse.
Rajatud tuulikute andmed, mis on osaliselt aluseks ka Keskkonnaagentuuri võimsuste arvutamise valemile, pärinevad Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võeti arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud informatsiooni. Katastrite tuvastamisel tugineti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnistusraamatu andmetele (aprilli lõpu seisuga). Ülevaates on arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud.
Kliimaministeeriumi taastuvenergeetika osakond viis 2024. aasta aprillis läbi uued intervjuud tuuleenergeetika arendajatega ajakohastamaks nende 2023. aasta augustikuu hinnangut potentsiaalselt realiseeruvale võimsusele. Varasemates ülevaadetes kasutati planeeritava võimsuse sisendina kõiki arendajate poolt esitatud projekte, kuid käesolevas ülevaates moodustub planeeritav võimsus ainult arendustest, mille realiseerumise tõenäosusele andsid arendajad intervjuude raames hinnangu "kõrge".
Tuuleenergia arendamiseks on algatatud kokku 22 kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) eriplaneeringut, mille eesmärgiks on leida sobivaim asukoht tuuleparkide ja nendega seotud taristu rajamiseks (I etapp). II etappi, mis kujutab endast detailse lahenduse koostamist, on tänaseks jõudnud neli eriplaneeringut – Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, Lääne-Nigula eriplaneering, Lääneranna eriplaneering ning Tori valla põhjaosa eriplaneering.
Tuuleparke on võimalik rajada ka üldplaneeringutes tuuleenergeetika arendamiseks sobilikeks määratud aladele. Sellise lähenemise korral määrab KOV potentsiaalselt sobilikud alad suure üldistusastmega ning vajalik on läbi viia täpsemad uuringud järgnevates planeerimisetappides. Tuuleenergeetika arendamist käsitletud 19. valla üldplaneeringus, millest neli on tänaseks kehtestatud ning hetkel eskiisi koostamise etapis. Arendajate poolne huvi tuuleenergeetika arendamiseks on tuvastatud vaid kümne üldplaneeringu raames.
Kokkuvõte
Tulenevalt metoodika muutusest oli märgatav langus arendajate poolt KliMile esitatud potentsiaalsete arenduste prognoosis ootuspärane – kui augustis 2023. andsid kõik planeeritavad projektid kokku 6 300 MW, siis aprillis. 2024 läbi viidud intervjuudes kategoriseeriti „kõrge“ realiseerumise tõenäosusega projekte 4 286 MW ulatuses.
Maatoimingutel põhinev KAURi hinnanguline võimsus suurenes mais kogutud andmete põhjal 16,43%, andes tulemuseks 2 908 MW. Tuvastati uusi katastreid ning ettevõtete-vahelisi seoseid. Sellest saab järeldada, et ajakohastatud informatsioon mõjutas oluliselt meie andmete kvaliteeti, tuues planeeritava ja hinnangulise võimsuse mahud üksteisele lähemale.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
märksõnad: taastuvenergia, taastuvenergeetika, tuuleenergia, tuuleenergeetika, tuulepark, võimsus, planeering, analüüs