Käesolev uuring annab ülevaate Eestis biomassi põletamisel tekkivates põhja- ja lendtuhkades sisalduvate dibenso-p-dioksiinide (edaspidi PCDDd), polüklooritud dibensofuraanide (edaspidi PCDFid) ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (edaspidi dt-PCBd) sisaldustest ning võrdleb nende tuhkade vastavust Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. Lisaks antakse hinnang tehnoloogilistele lahendustele, mille abil on võimalik nende ainete sisaldust tuhas vähendada.
Uuringu käigus valiti välja põletusseadmed, mis iseloomustavad Eestis tekkivaid biomassi tuhkasid. Analüüsiti kaheksas erinevas põletusseadmes tekkinud põhja- ja lendtuhka. Kõikides põhjatuhkades ning viies lendtuha proovis jäid PCDDde, PCDFide ja dt-PCBde (edaspidi dioksiinid) sisaldused allapoole määramispiiri. Kolme põletusseadme neljas lendtuhas (ühe põletusseadme tsüklonituhas, ühe põletusseadme elektrifiltris ning ühe põletusseadme tsükloni- ja elektrifiltrituhas) oli dioksiinide sisaldus üle määramispiiri.
Uuringus analüüsiti ka kodumajapidamises kasutatavates põletusseadmetes tekkivaid tuhkasid ja tahma. Katsed näitasid, et tuhkades jäävad dioksiinid alla määramispiiri, kuid tahmas on dioksiinide sisaldused suhteliselt kõrged.
Märksõnad: biomassi põletamine, lendtuhk, põhjatuhk, dioksiin, furaan, tsüklonituhk