Veemajanduskava ehk vete terviseplaani eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2025. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused.

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli kaardistada Räpu jõe valgalal põllumajandusalane tegevus ning anda hinnang veekogu mõjutavale põllumajanduskoormusele.

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2025. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Metsaseire eesmärk on metsade ja metsamuldade seisundi ning aineringe jälgimine.

Eesti riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest. Nende väljaannete ja ülevaadetega esitatakse keskkonnaseisundit ja selle muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.

Avaandmete allalaadijast saab otsida, filtreerida, eelvaadata ja alla tõmmata Keskkonna ja ilma valdkonna andmeteenuste keskkonna API-de andmeid CSV formaadis ja genereerida URL-e masin-masin liidese jaoks

Riigi roll ringmajandusele üleminekul on soodsate tingimuste loomine ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ja takistavate barjääride eemaldamine.

Keskkonnaportaali avaandmete avaldamine on samm tagamaks kvaliteetsed ja ajakohased andmed kõikidele keskkonnahuvilistele, teadlastele, ametnikele, avaliku sektori asutustele, ettevõtetele, idufirmadele, haridusasutustele, andmeteadlastele jt.

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.