Valga maakonna kliimast

Valgamaa looduslikus mõttes hõlmab Otepää ja Karula kõrgustikke, osa Sakala kõrgustikust ning Valga ja Hargla nõgusid. Koos Võrumaaga on see maakond Eesti kõige lõunapoolseim piirkond, riigi kõige lõunapoolsemaks seirejaamaks on aga Taheva hüdromeetriajaam.

Valgamaa Sentinel-2 satelliidilt nähtuna 3. oktoobril 2020

Valga kant on suvel üks soojemaid piirkondi, jäädes küll kolme suvekuu keskmiselt (16,6 °C aastail 1981-2010) alla Võrule, Pärnule ja Kihnule, samas on Valga ilmajaam meie kuumim paik keskpäeval. Eesti kliimanormide tabelis on ta kõrgeimal kohal keskmiste maksimaalsete õhutemperatuuride tabelis märtsist septembrini! Näiteks on Valgas juulikuus keskmine maksimaalne õhutemperatuur 23,3 °C (Võrus 23,2°, Viljandis 22,8°, Sõrves vaid 19,8°).

Valgamaa kliimat iseloomustatakse praegu töötavatest mõõtekohtadest (Valga meteoroloogiajaam, Tõlliste, Tõrva ja Taheva hüdromeetriajaamad ning Otepää sademete mõõtejaam) tähtsaima – Valga andmetega. Valga aasta keskmiseks õhutemperatuuriks (aastaist 1981-2010) on 5,9 °C (võrdluseks Võru 6,0° ja Viljandi 5,8°). (Kliima on muutunud – aastate 1961-1990 keskmiseks arvutati ilmateenistuses Valga kohta „vaid“ 5,1°!) Külmim kuu on veebruar (–5,0°), kõige soojem aga juuli (17,6°). Madalaimaks õhutemperatuuriks mõõdeti Valgas 1978. aasta väga külma detsembri viimasel päeval –40,5 °C, maksimaalseks aga 2006. aasta 9. juulil +34,4 °C.

Aastane sademete hulk on Valgas 702 mm, maksimumiga augustis (82 mm), kuivem aeg on keskmiselt aprill (33 mm). Pea igas maakonna osas on sadanud tõelist paduvihma – näiteks mõõdeti 1978. aasta 9. juulil Valgas ööpäevaga 87 ja Tõllistes 83 mm sademeid. Kõige sajusem kuu on olnud 1950. aasta september, kui Valgas saadi sajusummaks 215 mm vihmavett. Paduvihma on sadanud sealmail isegi talvekuul: „Aasta lõpus oli Valgas nii suur vihmasadu, et keldriruumides elanikkudel mitmelgi vesi tuppa tuli. [—] Ruttu tõusev vesi oleks öösi magavatele lastele surma toonud, kui mitte kassi hädanäugumine isa veel küllalt parajal ajal ei oleks üles äratanud” (Postimees, 03.01.1903).

Sademetega, õigemini küll nende puudumisega, on seotud ka üks Eesti ilmarekord – 2002. aasta augustis ei sadanud Valgas, Tõrvas ega Tõllistel piiskagi vihma! Ja kogu Eesti keskmiseks sajuhulgaks arvutati vaid 17 mm. Põllumehed kurtsid ikalduse üle – vili pudenes peast, kartulimugulad küpsesid kohati kui tuha sees…. Septembris arvutati Valga kohta metsade tuleohu indeksiks rekordiline näit – 20 581!

Valgamaal paikneb teatavasti Eesti talvepealinn – Otepää. Selle sadememõõtejaamas on alates asutamise aastast (1992) mõõdetud maksimaalseks lumikatte paksuseks 2010. aasta märtsis 65 cm. Huvitav on märkida, et Kolga hüdrometeoroloogiapostis (tegutses aastail 1953-1987) mõõdeti talvel 1965/1966 suurimaks lume paksuseks samuti 65 cm.

Üldiselt lumevaesel talvel 1961/1962 oli kogu Eesti kõige paksem lumi just Kolgal – 47 cm. Lumeoludest Otepää kandis annab mõningase ülevaate ka Tartu suusamaratoni toimumise ajalugu (kuigi osa radadest on kulgenud ka Tartumaal): alates 1961. aastast on lumepuudusel suursõite ära jäänud 13 korral.

Lumerohkete talvede järel on sealseil jõgedel esinenud suuri vooluhulkasid. 1931. aasta aprillis mõõdeti Tõlliste hüdromeetriapostis Väikesel Emajõel maksimaalseks vooluhulgaks 198 m3/s, 1960. aastal aga 165 m3/s – suurimad näitajad noil aastail Eestis. 29. aprillil 1931. aastal kirjutati Tõrva kohalikus lehes: „Suurveest tekkinud uputused sünnitasid kesk- ja lõuna Eestis suuri kahjusid. Vee ohvriks langesid muuseas mitu silda. Tõrvas viis vesi ära Kassisilla“.

Talvistest sademetest tuleks märkida veel lumeladestuse maksimaalset kaalu detsembrist 1952 – 340 g/m (Eesti suurim näit).

Tornaadode alleel

Tuulte režiimilt ei paista Valgamaa just silma – aasta keskmiseks tuulekiiruseks Valgas on aastail 1981-2010 arvutatud 2,1 m/s (Eesti väikseim). Kuna see näit oli aastail 1961-1990 tunduvalt suurem – 2,8 m/s, võib arvata, et tuule kiirus on kahanenud horisondi kaetuse muutuse tõttu.

Üks tuntumaid tornaadosid-trombe-tuulispasku on nn Otepää tromb, mis tegutses 10. mail 1920. aastal. Selle üksikasjalikuma kirjelduse andis Eesti kuulsaim meteoroloog Johannes Letzmann (Eesti tornaadod, 2017). Keeristormi pikkus oli ligi 35 km, ulatudes Otepäält Lemmatsini Tartu lähedal. Pööris lõhkus palju hooneid, murdis metsa. Otepää mõisas tõstis ta koos katusega õhku ühe teenijatüdruku, kes töötas maapinnal. Too päästis enda kindlast surmast sellega, et enne 58 m kaugusel asuvat kivist magasiaida müürini jõudmist klammerdus ta viimasel hetkel telefoniposti külge. Ta pidi õhus lendama 3-4 m kõrgusel, aga sündmuste käiku ei saanud ta enne pääsemist ise ette näha, sest pisut aega enne seda läks väga hämaraks murduvate puude küljest eraldunud ja muust prahist. Kehalisi vigastusi tal ei olnud.

22. augustil 1939. aastal Taheva vallas ja 1940. aasta jaanipäeval möllanud rajude puhul oli pigem tegemist pagidega.

Tornaado tegutses aga 18. mail 2013. aastal Hummulis. „Eile hommikul nägi Hummuli välja nagu lahinguväli. Kuigi torm murdis ühes tükis lahti ainult korteriühistu Gabor eterniitkatuse, said katusetükkidest tugevalt kannatada kahe maja aknad, katused ja seinad. Lahtirebitud katuse hoog oli nõnda tugev, et see lõhkus tugevalt ka naabermaja katust ning katuseprussid ja korstnakivid tekitasid naabermajasse auke nagu pommikillud.“ (Õhtuleht, 21.05.2013)

Viimaste aastakümnete tugevaim torm laastas Valgamaad 2016. aasta suvel. 3. juulil tekkisid Lätis külma frondi eel tugevad äikesed, mis edasi Eestisse liikusid. Paduvihmad ja tugevad tuuleiilid räsisid eelkõige Valga- ja Tartumaad. Metsakahjustusteks hinnati ligi 4000 ha, sellest Valgamaal 69%.

Klimaatilistest aastaaegadest

Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Valgas 17. aprillil (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).

Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Valgamaale keskmiselt 27. mail. Võrdluseks – Jõhvis 4., Ristnas 12. juunil.

Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, saabuvad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on Valgas 4. september (Pärnus 10., Ristnas 15. september).

Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Valgas 9. detsembril.

Valgamaa ilmarekordid

• kõige madalam õhutemperatuur on –40,5 °C, mis mõõdeti 31. detsembril 1978. aastal Valga meteoroloogiajaamas;
• kõige kõrgem õhutemperatuur on +34,4 °C, mis mõõdeti 9. juulil 2006. aastal Valga meteoroloogiajaamas;
• maksimaalne ööpäevane sajuhulk on 87 mm, mis mõõdeti Valga meteoroloogiajaamas 9. juulil 1978. aastal;
• maksimaalne lumikatte paksus on 66 cm, mis mõõdeti 21. veebruaril 1966. aastal Tõrva hüdromeetriajaamas;
• maksimaalne tuulepuhang on 28 m/s, mida on registreeritud Valga meteoroloogiajaamas kahel korral – 22.12.1971 ja 29.06.1973.