Aastal 2020 katsid niidud ligi 150 000 ha ehk 3,3% Eesti territooriumist. Kaitstavatele aladele jääb 94 700 ha ehk 63% Eesti niitudest.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt koordineeritud 2013. aasta inventuurist selgus, et Eesti territooriumist katavad sood ligi 278 000 ha ehk 6,1%.

Töö eesmärgiks oli analüüsida kohalike omavalitsuste üldplaneeringute rohevõrgustikku ning puuduste leidmisel anda soovitusi planeeringute kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks koostati rohevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja toimivuse tõstmiseks juhend, mis on mõeldud nii planeerijatele, kohalikele omavalitsustele kui ka ministeeriumitele ja nende allasutustele.

Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Siia koondatakse rakendusuuringute aruanded, mis käsitlevad väikekiskjaid ja nendega seonduvaid probleeme.

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

Uuringud on seotud Eesti suurkiskjate (karu, hunt, ilves) elupaiga kasutuse ja toitumisega, nende geneetikaga, samuti kahjustuste ekspertiiside parandamisega.

Käesolev eksperthinnang on koostatud Keskkonnaameti tellimusel.

Liikide seisundist, trendidest ja leevendusmeetmetest Eestis.