Käesoleva praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena.

Viimastel aastatel läbi viidud uuringute tulemused näitavad, et tootjavastutussüsteemide efektiivsus (eesmärkide täitmise tõhusus ja kulud) ei pruugi sõltuda toimimismudeli tüübist.

Käesolev juhend kirjeldab olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvu arvutamise meetodit võttes arvesse Eestis kasutatava jäätmearuandluse infosüsteemi (Jäätmearuandluse Infosüsteemi - JATS) eripärasid.

Loomakasvatusest keskkonda sattuvate saasteainete kogus sõltub peamiselt kahest tegurist. Nendeks on loomade arv ja erinevatel tootmistsükli etappidel rakendatav tehnoloogia.

Eriheidete määramise mõõtmised viidi läbi põlevkivi põletavates soojus- ning elektrijaamades, põlevkiviõlitööstuses ja tsemendi tootmisel.

Keskkonnaministeerium analüüsib võimalust kehtestada määrus, mis käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohal sortimise ja liigiti kogumise nõudeid.

Mõõtmiste eesmärgiks oli hinnata välisõhu kvaliteeti Kiviõlis.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida Euroopa Komisjonile esitatava pakendiaruande koostamise metoodikat ning pakkuda välja võimalikud täiendused ja alternatiivid.

Toidujäätmete, sh toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest aktuaalsemaks.

Töö eesmärgiks oli koostada ülevaade aastatel 2001-2009 suletud ja korrastatud prügilate seisukorrast.