Metsaelupaigad on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad. Paljud selgroogsed, sealhulgas ka linnud, elavad eelkõige just eriilmelistes metsades.
Kuuse-kooreürask ( Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas.
2024. aasta kevade õhutemperatuurid, sademed, päikesepaiste, äikese ning tuule vaatlusandmete kokkuvõte.
Asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks potentsiaalsete alade kaardistus.
Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.
1999-2002 tehtud vääriselupaikade inventuuri ning EMKAV projekti lõpptulemusena inventeeriti Eestis 20 655 ha VEPi, tükiarvuga 7212.
Lehelt leiab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.
Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.
Linnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldas värske maailma metsavarude hindamise raporti (FRA 2025), mis annab ülevaate metsade seisust ja muutustest viimase 30 aasta jooksul.