Nii nagu talvel võluvad fotograafe tardunud kosed või hiiglaslikud jääpurikad, nii pakuvad vahel müstilist pilti ka jäätuvad laevad. Minult ning mu kolleegidelt on mitu korda küsitud, mida küll tähendavad talvistes prognoosides üpris sageli korduvad sõnad: „Laevad jäätuvad aeglaselt/kiiresti“?
Oma nahal sain seda tunda kolmkümmend aastat tagasi Taani väinades. Eesti Teaduste Akadeemia uurimislaev Aju-Dag sattus Põhjameres tormi kätte. Hommikul kostis valjuhääldist: „Tähelepanu! Alus jäätub! Teadlastel tekile mitte väljuda!“ Miks selline korraldus anti, sain otsemaid teada, kui tasahilju avasin ukse ning astusin värske õhu kätte. Edasi läks nagu poksimatšil – sain tugeva hoobi pähe (ukselt), laevalagi kadus jalge alt, turgutuseks sain ämbritäie külma vett näkku. Parda tagant. Püsti oli täiesti võimatu jääda, sest vastne liuväli kerkis ja vajus igas suunas. (Siseruumides ei saanud arugi, et taoliselt kõigutas!) Õnneks jäätus me laev aeglaselt, ka torm polnud kuigi hull, õhus oli vähe külmakraade.
Meremeeste koolitusel on väga oluline koht ilmateadmiste õpetusel. Isegi eluliselt oluline. Kui ikka laevad tugeva tuule ning kõrge lainega jäätuvad, võivad nad kaotada tasakaalu, teaduslikumalt öeldes – püstuvuse. Ja kaaduda ehk ümber minna.
Ohtlikku jäätumist võib esineda kõigil meredel, kus talved on külmad. Klassikaliseks jäätumisohtlikuks kohaks on näiteks Mustal merel Novorossiisk, kus sageli puhub mägedest mere suunas külm tugev tuul – boora. 2002. aasta 9. detsembril langes tolles linnas õhutemperatuur 24 tunniga 10 kraadilt -18-le. Kõle tuul paisus maruks (puhangud kuni 35 m/s). Sadamas viibinud laevad jäätusid väga kiiresti. Kaks neist läksid ühele pardale kuhjunud üle 15 tonni kaalunud jää raskuse all ümber!
Õnnetuse kohta esitatud aruandes märgiti, et „jäätumise vastased abinõud olid kasutusele võetud“. Mis siis tehakse taolise hädaohu korral? Sajandeid kasutatakse laevale tekkiva jääkihi purustamiseks suuri puuhaamreid – metallist vahendid (kirved) võivad ju alust kahjustada. Uuemal ajal on laevadel tarvitusel muidugi jääd sulatavad kemikaalid, alates lihtsast soolast kuni mitmesuguste balloonidest pihustatavate aineteni. Viimaste puhul märgitakse aga, et nood on kallid, tervisele ohtlikud, teevad laevateki libedaks või siis haisevad. Meremehed, kes on keskkonnateadlikud, kuid tahavad ikkagi moodsad olla, kasutavat puuvasarate asemel jää kolkimiseks pesapallikurikaid.
Millised siis ikkagi on need ilmanähtused, mis tekitavad laevadel jäätumist?
Tuleb meenutada üht põhjust, mis tekitab ka maismaal suuri ebameeldivusi, see on toosama jäätuv vihm, millest sai hiljaaegu kirjutatud. Jäätuv vihm teeb laevateki küll libedaks, kukutab, kuid ei hukuta meremehi.
Ohtlik jäätumine tekib siis, kui merevee temperatuur on nullilähedane (ookeanis isegi alla selle), õhutemperatuur aga miinustes. Eriti oluline on muidugi tuule kiirus – see tõstab laineid ning paneb veepritsmeid pardale lendama. Tavaliselt veepritsmed 15-20 meetrist kõrgemale ei tõuse, samas olevat teateid jäätumisest 60 kõrgustel mastidel.
Jäätumise kiirus sõltub paljus laeva suurusest. Mahukate aluste aeglasel jäätumisel koguneb jääd laevakerele 1,5 tonni tunnis ehk vähem kui 1 cm. Väga kiire jäätumise korral aga pakseneb jääkiht tunnis rohkem kui 3 cm, tonne lisandub juba üle 4!
Nii et meremehed, olge valvsad!
Ain Kallis (Maaleht, 17.02.2011)