Käesoleva töö eesmärgiks oli Kalda oja valgalal veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamine koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.

Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Kaberla oja ja selle lisaoja Kodasoo valgalal olevad koormusallikad ning kirjeldada nende mõju vähendamise meetmed eesmärgiga parandada pinnaveekogumite seisundit.

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise kvartaliülevaate iga kvartali järgse kuu viimasel kuupäeval. Kvartaliülevaade on pooloperatiivne kokkuvõte veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse.

Keskkonnaagentuuril on valminud Eesti metsade kõrguskaart, mis on koostatud Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise traktide mõõdistuste põhjal.

Põhjavee seire eesmärk on hinnata põhjavee koguselist ja keemilist seisundit ning jälgida muutusi ajas, et ennetada reostust ja tagada joogivee kvaliteet.

Merekeskkonna seire eesmärk on hinnata Eesti merealade seisundit ning tagada veeorganismidele sobivad elutingimused. Seire abil jälgitakse vee ja elustiku kvaliteeti ning selgitatakse välja inimtegevuse mõju ulatus. Samuti kogutakse andmeid ohtlike ainete esinemise kohta, kasutades rahvusvaheliselt kokkulepitud hindamismeetodeid ja indikaatoreid.

Kompleksseire eesmärk on hinnata õhusaaste mõju looduslikele ökosüsteemidele. Seiret tehakse rahvusvahelise metoodika alusel alates 1994. aastast. Uuritakse nii ilmastikunäitajaid, sademete ja õhu keemiat, taimkatet, mullavett kui ka bioloogilisi protsesse ja metsakahjustusi.

Sademete seire eesmärk on jälgida õhu kaudu keskkonda jõudvate saasteainete koostist, kogust ja võimalikke mõjusid eri piirkondades üle Eesti. Seiret tehakse alates 1995. aastast enam kui kahekümnes jaamas ja alal, hõlmates nii tausta-, linna- kui ka metsaseire alasid.