Natura alade lehelt saab vaadata Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodus- ja linnualade andmeid.

Avaandmete allalaadijast saab otsida, filtreerida, eelvaadata ja alla tõmmata Keskkonna ja ilma valdkonna andmeteenuste keskkonna API-de andmeid CSV formaadis ja genereerida URL-e masin-masin liidese jaoks

Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Siia koondatakse rakendusuuringute aruanded, mis käsitlevad väikekiskjaid ja nendega seonduvaid probleeme.

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Ahtama jõe kesise ökoloogilise potentsiaali põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust.

Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada setete eemaldamise võimalike variantide analüüs, teostatavuse kulutõhususe hinnang ja tehnilise projekti koostamine Köstrijärve VEE2133700 (Köstrejärve) sisekoormuse vähendamiseks. Samuti tuli anda hinnang, kas suurtaimestiku eemaldamine on teaduslikult põhjendatud.