Käesoleva töö eesmärgiks oli tuua välja Kuusalu oja veekogumi ning selle lisaojade Oduli oja ja Tatsu kraavi mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida nimetatud veekogumit mõjutavate koormusallikate mõju.
Eksperthinnangu lõppeesmärgiks on Kuusalu oja veekogumile meetmekava välja töötamine või põhjenduste välja toomine, miks hea seisundi saavutamine ei ole praegusel veemajandusperioodil võimalik. Eksperthinnang peab andma ülevaate Kuusalu asula reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutest
Kuusalu oja veekogum kuulub IB vooluveekogude tüüpi – ehk heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) vooluveekogud valgala suurusega 10–100 km2 . Veemajanduskavas (Keskkonnaministeerium, 2016) on Kuusalu oja veekogumi (1082500_1) koondseisund hinnatud kesiseks. Keemiline seisund oli veemajanduskavas hindamata.
Kuusalu oja veekogumi seisund on kesine, mistõttu tuleb kasutusele võtta meetmed oja kogumi seisundi parandamiseks. Samas on veekogumi seisundit määratud ainult ühest punktist ühel aastal. Oduli oja ja Tatsu kraavi seisundit uuritud ei ole. On ebaselge, milline on Kuusalu vooluveekogumi seisundi dünaamika. Vähe on ka statistiliselt usaldusväärseid võrdlusandmeid alla 20 km2 vooluveekogumite seisundi näitajate kohta. Ökoloogilise seisundi kesiseks hindamine tulenes üldfosfori suurest ühekordsest (väga halvast) sisaldusest 2014. aasta juunis ja kesisest kalastiku indeksist. Seejuures ei ole päris selge, kas nii väikeste valgaladega vooluveekogumite puhul on eeltoodud näitajate järgi hea seisundi saavutamine reaalne looduslike tingimuste (väike miinimumvooluhulk, kobrastel sobiv elupaik, fosfori väike peetus lühikeses vooluveekogus) tõttu. Kuusalu oja hea ökoloogilise seisundi saavutamine praeguse veemajanduskava perioodil võimalik ei ole.
Meetmed
Veemajanduskava üldine eesmärk on veeseaduse kohaselt enamiku pinnaveekogude jaoks hea seisundi saavutamine või hea ökoloogilise potentsiaali saavutamine. Eesmärkide seadmisel on aluseks kaks põhimõtet:
- veekogude head seisundit tuleb säilitada;
- mitteheas seisundis veekogud tuleb viia heasse seisundisse.
Seisundi parandamiseks tuleb esmalt vältida olemasoleva koormuse suurenemist:
- Tagada nõuetekohane vedelsõnniku laotamine põllumaadele ning seda just vegetatsiooniperioodil, mil taimed seda kõige paremini omastavad. See vähendab võimalust, et üleliigsed toitained satuvad põhja- ja pinnavette.
- Jätkata loomafarmide regulaarset järelevalvet.
- Põllumajandustootjate ja valgala elanike veekaitsealane koolitamine ning konsulteerimine.
- Tagada järelevalve ja nõuanne vooluveekogude ja nende kallaste korrastamisel ning liigvee ärajuhtimisel.
- Soodustada Kuusalu aleviku ja küla territooriumil elanike ühiskanalisatsiooniga liitumist.
- Soodustada ja toetada võimalusel valgala elanike reoveekäitlusviiside kaasajastamist.
Koormuse vähendamise kõrval on võimalikuks meetmeks vooluveekogude fosfori peetuse suurendamine biolodude ja märgalade abil Kuusalu jõe kraavitatud ülemjooksul. Need meetmed viivad veemajanduse kulud järgmisele tasemele ning nende tõhusus on ebaselge. Märgalade tõhususe tagamiseks peavad nad moodustama olulise osa ülesvoolu jäävast mõjutatavast valgalast (vajalikuks võib osutuda põllu- ja rohumaade märgaladeks muutmine), samuti nõuavad biolodud ja tehismärgalad regulaarset hooldust. Ei ole välistatud, et väikeste vooluveekogude keskkonnaeesmärgid tuleb üle vaadata leevendamise suunas.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, kanalisatsioon, paisud, koormusallikad, kalastik, riskid, meetmed