Pinnavee ja põhjavee seisund 2020
Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744 : 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.
Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744 : 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda.
Põhjalik ning interaktiivse linnakaardiga varustatud 2018. aasta uurimus annab hinnangu neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale.
Narva on keerulise minevikuga linn Eesti idapiiril, mille lähiajalugu on olnud tihedalt seotud suurtööstustega. Seetõttu on ka linna keskkonnaseisund üle elanud raskeid aegu.
Jäätmeandmete haldamise probleemide lahendamiseks on kavas võtta kasutusele andmepõhine aruandlus ja töölauad, mis lahendavad andmekvaliteedi ja -detailsuse, andmete töötlemisele kuluva ajamahu, andmete värskuse ning läbipaistvuse ja usaldusväärsuse probleemid.
Andmepõhine aruandlus tähendab, et otse ettevõtete majandustarkvarast saab vajalikud andmed turvaliselt riigiasutusele edastada. Selleks tuleb andmed standardiseerida ning luua võimekus andmete masinloetaval kujul esitamiseks ja vastu võtmiseks. Ettevõtete jaoks kelle ei ole mõistlik või kes ei soovi otse tarkvarast andmeid esitada jääb alles võimalus andmete esitamiseks iseteeninduskeskkonna või...