Oli suvi tõesti nii jube, nagu räägitakse? Kuigi suvi oli vihmane, jahedavõitu, pikseline ning tuulispasane, polnud selles midagi erakordset. „Kas sellist vihmast ja lühikest suve on ka varem olnud?“ küsitakse viimasel ajal nii sünoptikuilt kui klimatoloogidelt. „Mitte suvi pole lühike, vaid meie mälu,“ kommenteeris paari aasta eest viimast pärimist kolleeg Merike Merilain.
Kõige kuivem Kihnus
Tõepoolest: raske on uskuda, et tänavune suvi oli vähemalt õhusoojuse poolest täiesti normaalne, s.t normilähedane. Kolme kuu keskmiseks temperatuuriks Eesti territooriumil arvutati meteoroloogia ja hüdroloogia instituudis 15,6 kraadi, mis on vaid 0,1° võrra vähem kui 1971-2000. aastate keskmine ehk norm. Järjekordne näide sellest, et vahel on keskmisi ilmaandmeid sama raske uskuda, kui keskmise palga arvutust! Temperatuuridelt tänavuse suvega sarnane oli ka 2009. aasta suvi, märksa külmem aga 2000. aasta oma. Kui keegi mäletab. Kuna aga just eelmised suved olid rekordiliselt soojad, siis hakkab inimestele tunduma, et selline peabki Eesti ilm olema.
Möödunud suve tegi meeldivamaks tavalisest soojem juuli. Kuu keskpaik oli jahe, kuid lõpp üllatas üpris troopilisel moel – päeval kerkis õhusoe üle 30 kraadi, öösel ei langenud kraadiklaasi näit alla 20 pügala. Kõige kuumem suvepäev oligi 29. juulil, mil Narva-Jõesuus mõõdeti 33,4°.
Traditsiooniliselt suvepealinna tiitlit kandev Pärnu jäi seekord soojuselt konkurent Võrule kõvasti alla, kaotus oli suur just lõpusirgel, s.o augustis.
Meeli räsisid suvel vihmasajud. Iseäranis Loode-Eesti kandi põllud meenutasid Aasia riisivälju. 7. juulil sadas Lääne-Nigulas tõelist paduvihma – 103 mm! Kolme kuuga mõõdeti seal suur kogus vihmavett – 397 mm, sellest juulis 202 mm (kuu norm 76 mm).
Kõige kuivem oli suvi aga Kihnu saarel, kus sadas vaid 161 mm ehk 95% normist. Tavaliselt tekitab inimestes elevust, kui öeldakse, sajab kohati ja hooti. Aga suvel on see tõepoolest nõnda: Sõrve oli augusti esimese kümmepäevaku ajal Eestis kõige märjem (72 mm ehk 434% normist), kuu keskel aga kõige kuivem koht (1 mm). Palju sõltub ju sellest, kus ja kunas sajab äikese- või lihtsalt kõva hoovihma.
Üllatav oli mõneti ka see, et viimase poolsajandi jooksul jäi läinud suve vihmavee kogus vaid 11. kohale. Tänavusest Eesti keskmisest portsust – 263 mm, sadas enam näiteks nii 2009. (289 mm) kui 2008. aastal (313 mm). Lõppenud suvi sarnanes mitmes mõttes niru 1998. aastaga – ka tollal oli kolm kuud täis jahedat vihma ning sageli möllasid äikesetormid koos trombide-tornaadodega. Viimaseid loeti toona kokku lausa rekordarv – 24!
Tuul tuuseldas Tamme talu
Samuti paistab tänavune aasta silma piksepäevade arvult, lisaks tuli mitmelt poolt teateid sellal nähtud lehterpilvede kohta. Teatavasti võivad taolised pilvemoodustised näidata keeristormi asukohta – tornaadoks ehk tuulispasaks võib teda nimetada õigupoolest vaid siis, kui pööris puudutab maapinda.
Viimaste aastate tugevaim tuulispea Eestis tegutses 30. juulil Põltsamaa lähedal Umbusi külas Tamme talus, kui tugev tuulekeeris hävitas paari minutiga terve aia, kahjustas elumaja, lõhkus kuuri, tegi metsa ligi paarisaja meetri laiuse ning mitme kilomeetri pikkuse murtud ja juuritud puudega sihi. Järelikult polnud sünoptikute trombihoiatused seekord asjatud.
Ain Kallis (Maaleht 06.09.2012)