Hüdroloogilisi aastaraamatuid koostatakse alates 1923. aastast. Aastaraamatus esitatakse lõppenud aasta hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste peamised tulemused.
Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.
Värskendatud hinnangud tuuleenergeetika planeeritud arenduste tootmisvõimsusele.
Veebruarikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 megavatti.
16. väljaanne aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilistest mõõtmistest 2025. aastal.
Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.
Veemajanduskavade alusuuringute 2028-2033 kokkuvõte annab ülevaate Eesti veemajanduse peamistest probleemidest ja alustest, millele tuginedes koostatakse järgmise perioodi veemajanduskavad (2028–2033). Selle eesmärk on mõista, mis mõjutab Eesti veekogude seisundit, kus on andmelüngad, ning mis vajab kiiret sekkumist.
Analüüs annab ülevaate Eesti veekasutuse liikidest, nendega seotud kuludest ja tasudest ning veeteenuste majanduslikust mõjust, et toetada säästliku ja kulutõhusa veemajanduse planeerimist.
Pinnaveele avalduvate inimtekkeliste koormuste analüüs on veeseaduse alusel koostatav kohustuslik alusuuring, mis on veemajanduskavade ajakohastamise lähtealuseks.
Välisõhu valdkonnas tehakse iga-aastastelt ülevaateid riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest ja nende suundumustest. Siit lehelt saab ülevaate õhusaasteainete heitkogustest Eestis.