Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda.

Kaardiloost leiab andmeid Eesti maakondade kliima, maakondlike rekordite ja ilmajaamade, sh ajalooliste ilmajaamade kohta.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

Kliimamuutuse mõjud Euroopale on suured, kuid taastuvate energiaallikate kasv annab tulevikulootust. Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam.

Tänavune suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet veidi enam.

Keskkonnaagentuur kutsub virtuaalsele ilmajaama tuurile! Tallinn-Harku ja Tartu-Tõravere ilmajaamades on võimalik külastada reaalajas ilmaandmeid koguvat vaatlusväljakut ja ilmateenistuse püsiekspositsiooni. Seal saab vastused ilma puudutavatele küsimustele, tutvuda ilmavaatluste tegemisega, näha ja katsuda nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid mõõtevahendeid ning teha ka üks ühisvaatlus. Nii kodus...

Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.