Ajavahemikul 2010 – 2013 arvele võetud kahjustatud metsaalade hulgas on pindalaliselt kõige suuremad tuuleheite ja tuulemurru kahjustused.
Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmitud lepingule teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi.
Käesolev aruanne sisaldab mahuküpsuse ja kasumiküpsusega seotud analüüse. Lisaks antakse lühiülevaade mõningatest metsa majandamise ja süsiniku sidumisega seotud välismaistest teadustöödest.
Puistupõhine metsanduse kavandamine tähendab puistute mitmekesisuse tegelikku arvestamist nii metsanduslike tegevuste kavandamisel kui ülevaadete koostamisel ja statistikas.
Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.
Metsaseadus kehtestab omaniku kohustused metsa majandamisel, sh kohustuse jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste eest.
Käesolevas töös on hajussaasteallikatena käsitletud nii transporti (teekatted), karjääre, põldusid, metsatulekahjusid, eramuid kui ka kaugkannet.
Aruande eesmärk on anda ülevaade analüüside tulemustest, võrrelda saadud tulemusi kemikaalide pakenditel ja ohutuskaartidel olevate LOÜ-de sisaldustega ning keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormidega.
Väikepõletusseadmete õhuheitmed ja nende mõju elukeskkonnale on viimastel aastatel pälvinud laialdast tähelepanu ning vastavaid uurimusi on läbi viidud mitmetes maades, sealhulgas Euroopas põhjalikumalt just Põhjamaades ja Austrias, kus vastavate seadmete kasutus on enam levinud.
Töö eesmärgiks on teha kindlaks praegune ehitus- ja lammutusjäätmete teke ja taaskasutamine.