Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs
Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.
Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.
Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud antud ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline funktsioneerimine.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on kindlaks teha toimeaine kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli võimalik keskkonda sattumise teekond.
Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.
Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.
Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega.
Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.
Eesti looduskaitse statistika andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab vaadata igapäevaselt uuenevaid kaitstavate alade statistilisi näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa.
Kaugseireandmed koos masinõppe meetoditega pakuvad laialdasi võimalusi loodusdirektiivi metsaelupaikade kaardistamisel.
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on avalikustatud tänapäevase kõrgusmudeli alusel modelleeritud valglate ja vesikondade kaardikihid. Teadmine, kui suur ja milline on veekogude toiteala ehk valgla, on nende kaitseks, haldamiseks ja teaduslikuks uurimiseks ülioluline, sest valglast sõltub, kui palju vett veekogusse jõuab ja milline see vesi on.