Toidujäätmete, sh toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest aktuaalsemaks.

Töö eesmärgiks oli koostada ülevaade aastatel 2001-2009 suletud ja korrastatud prügilate seisukorrast.

Antud töös kasutati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud uuringu andmeid raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite sisalduse kohta töötlemata puidus.

Seega liipreid põletavad tehased või katlamajad, mille seadmed ja tehnoloogia ei vasta eelnimetatud määruse nõuetele ja tingimustele, peavad olema pidevalt veendunud, et liiprite koostises halogeenitud orgaanilised ühendid ja raskmetallid puuduvad.

Vastavalt jäätmeseaduse nõuetele peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete omadustest, mis on olulised jäätmekäitluse seisukohast.

Ida-Virumaa tervikuna ja Kohtla-Järve linn on ajalooliselt kujunenud oluliseks tööstuspiirkonnaks Eestis.

Prügilate omanikud või käitajad peavad vältima ja vastutama prügilast tekkida võivate keskkonnakahjustuste eest kogu prügila elutsükli jooksul.

Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada olemasolevate tavajäätmete (loe sega-olmejäätmete) prügilate ülevaatus, täpsustada nende asukohad (koordinaadid), jäädvustada fotoga nende hetkeolukord, anda hinnang suletud prügilate korrastamisele ning seni teostatud prügilaseirele.

Tööstusrevolutsiooni käigus muutus asbest laialt kasutatavaks ehitusmaterjaliks.

Euroopa Liidus jõustus 1996. aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal loodi raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides.