Siit leiate infosüsteemi PISTRIK korduma kippuvad küsimused.

Metsamaa katab 51,5% Eesti maismaast ning on seega oluline keskkonnakujundaja. Mets on paljude taimede kasvukoht ning loomade elupaik, aga ka koht, kus puhata ja lõõgastuda. Samas on mets ka olulisim taastuv loodusvara ning toorainebaas energeetikale ja tööstusele, andes tööd ja leiba mitmekümnele tuhandele inimesele.

Andmeid metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. Kõiki metsaeraldisi kirjeldava lausinventeerimisega koguti andmeid kõikide metsade kohta kuni 1992. aastani ja alatest sellest ajast alates on riigimetsi suudetud inventeerida klassikalise 10-aastase tsükliga, erametsi aga on inventeeritud vastavalt nende registreerimisele maakatastris ning riigi rahalistele võimalustele.

Aastakümneid on põlevkivitööstuse jäägid ladestatud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tööstusjäätmete prügilasse.

See töö viitas Eestis PCB-dega seonduvate probleemide olemasolule ning pani aluse edasiseks PCB-sid sisaldavate seadmete inventariseerimiseks.

Jäätmevaldaja peab teadma oma valduses olevate jäätmete liiki, hulka, päritolu, jäätmekäitluse seisukohalt olulisi omadusi ning jäätmetest tulenevat tervise- või keskkonnaohtu.

Käesolev töö käsitleb seega ainult biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed.

1997. aastal kiideti Riigikogus heaks Eesti keskkonnastrateegia, mis seab eesmärgiks jäätmete taaskasutamise suurendamise, jäätmete käitlemise vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonna- ja tervisenõuetele.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (WEEE) on üks kiiremini kasvav jäätmeliik arenenud maailmas.

Mõistesse ”auto(de) lammutaja” saab tegevuse laadi alusel koondada isikuid, kes lammutavad sõidukeid selleks, et oma tegevusest elatuda ja kasumit teenida.