Heitveega keskkonda juhitud koormused on stabiliseeruvas langustrendis. Mõõtmiste algusest on koormused alanenud mitmekordselt.

Andmekogumise algusaegadega võrreldes on Eesti olmevee tarbimine vähenenud ligemale kaks korda. Ühtlasi on eestlased keskmisest eurooplasest pea kaks korda säästlikumad veetarbijad.

Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.

Veeteenuse hind koosneb üldjuhul mitmest komponendist, sisaldades tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste eest, aga ka sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Veeteenuse hinna kujundamises osaleb ka Konkurentsiamet.

Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.

Eestis ulatub veeteenuse pakkumiseks vajaliku taristu pikkus üle 17 000 km.

2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Iga-aastase seire põhjal uuenev kaardilugu. Saa teada, kuidas läheb Eesti elusloodusel!

Töö eesmärgiks oli analüüsida poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikate arvukusele ja liigirikkusele.

"Eesti looduse kaitse" on kogumike sari, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti looduskaitse seisust, hinnata nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil seatud sihtide täitmist ja kirjeldada elurikkuse säilimiseks kavandatavaid tulevikusuundumusi.