Ammoniaagi heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest ja põhjustavad happevihmade teket, mis kahjustab nii loodust kui inimeste vara.

Lenduvad orgaanilised ühendid koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse ning võivad põhjustada limaskesta ärritusi. Veerand sajandi jooksul on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise aastateks 2020-2029 seatud eesmärgi.

Lämmastikoksiidid põhjustavad happevihmade teket ning koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse. Lämmastikoksiidide heide, mis peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on vähenenud rohkem kui poole võrra (1990datest). Eesti on viimastele ametlikele andmetele tuginedes täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.

Kasvuhoonegaasid põhjustavad kliimamuutusi sealhulgas ekstreemseid ilmastikunähtuseid. Kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel kümnenditel olnud langustrendis, kuid kliimamuutuste leevendamiseks tuleb leida veel võimalusi heitkoguste vähendamiseks, näiteks kasutades rohkem taastuvenergia võimalusi.

2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Kaardiloost leiab andmeid Eesti maakondade kliima, maakondlike rekordite ja ilmajaamade, sh ajalooliste ilmajaamade kohta.

Kaardiloos on lühidalt kirjeldatud allprogrammide ja neis sisalduvate seiretööde eesmärgid ning kaardilt on leitavad seirepunktide asukohad.